Mul on Hirm. Hirm, mis paneb mind pidevalt midagi kartma. Ta istub mu sees, nõkitseb seal. Ta peidab end kapis ja kükitab laua all. Ta on igalpool. Ta sosistab toanurkades ja naerab lae all. Kõnnib mul kannul tänaval, jälgib mind eemalt ning vaikib. Aga ma tunnen ta kohalolu. See on Hirm. Hirm selle ees, et miski läheb viltu..
Võib olla tuleb see haige inimese palavikulisest sonimisest, võib-olla eilsest liiklusõnnetuste-teemalisest koolitusest. Et hetked on haprad. Et elu on suhtline. Et me ei tea kunagi ette, kas homset päeva on.. Me ei tea, kas ka homme on asjad hästi. Kas kõik jätkub. Et inimene on kogu selle olemise juures nii tühine. Tema soovid ja tema tahe ei määra. Mis täna on olemas, ei pruugi seda olla homme, kahe päeva pärast, nädala pärast.. Kõik hetked ja meile püsivatena tunduvad väärtused ripuvad õrna juuksekarva otsas. Aga selle üle ei tohi mõelda. Õpetaja Eenok Haamer ütles, et kui süüvida sellesse, et inimene ei tea kunagi tõde ega seda, mis tuleb, võib ju tekkida masendus. Tuleb olla õnnelik selle üle, mis meile antud on. Ja rõõmustada koos nendega, kes on meie kõrval. Ainult sel moel saab Elu olla täisväärtuslik.
teisipäev, 20. mai 2008
...tal on suured silmad
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Ja kui lähebki midagi viltu, siis tasub mõelda, mida Sa sellest õppida võisid, millise kogemuse võrra oled jälle rikkam. Seega: vahel kaalub võit üle selle pisikese kaotuse, mille toob kaasa ebaõnnestumine.
Ja kui kunagi palju-palju hiljem asja üle järele mõtled, siis võib selguda, et see, mida kartsid, oli tegelikult tühiasi. Väikseid ebaõnnestumisi on vaja, et osata tunda rõõmu suurtest õnnestumistest. :)
Õpetaja sõnad on praktiliselt küll kaunis õiged, kuid see, et nii on on ebaloogiline:) Sest kui me ei tea mis meid ootab oleks ju rumal masetseda? Ma ise ka masetsen, kuid selle sama mõttega võitlen selle vastu.
Hirmud...on siiski ka kasulikud, need ei lase inimesel liiga lodevaks muutuda, panevad pingutama rohkem. Stiimul.
Aga jah, näib, et Sa oled õigel teel:)
Eks me kõik karda aeg-ajalt. Eriti siis, kui kõik tundub nagu hästi olevat.. Siis kardame seda kaotada.
Aga seniks.. Ei tohi lodevaks muutuda ; )Tuleb, mis tuleb.
Postita kommentaar