esmaspäev, 31. detsember 2007

Hüvasti 2007 !

Kolmveerand tundi veel.. ja seljataha ta jääbki. Igal aastal ma mõtlen, kuidas iga uus 12 kuud mind ikka üllatab. Aga s e l l i s t aastat pole mul veel olnud. Ei, mkm. Nii heas kui halvas. Nii rõõmudes kui muredes. Nii unes, elus kui unistustes. Nii teadmistes kui kogemustes. Ja ometi nii kordumatu. Minu 18. sünnipäev näiteks, mis Tartu hilisõhtus möödus. Ja.. kõik muu.
Aga las ta jääb. Kogu täiega. Las ta jääb sinna, kus ta on. Ja juba homsest alustan uut elu. Puhtalt lehelt. Uute vaadete ja uute arusaamadega.
Kohtume 2008.ndal! Jää hüvasti 2007...

kolmapäev, 26. detsember 2007

' and she reached the critical point. Prepare for crashlanding! '


Nii ta ütles. :D
Aga ei. Ei tunne end üldse vanana. Ja miks peakski? Ei saanud ma ju mingi üleöö kolmekümneseks või midagi.
Kuid jah. Sellist sünnipäeva ei olegi mul veel olnud. (Tegelikult ei ole see ka veel päris lõppenud, aga sellest räägin hiljem - peale lõppu.) Algas nagu tavaliseltki 24. dets õhtul koos perega ning jätkus Mustvee uusimas - Iiri pubis ..mitte just väga tüüpiliselt. Midagi põrutavat seal tegelikult ei olnudki. Jäätisekokteil + vene träänz. Khuul.
Ent 25. dets oli veidike ebatüüpiline. Juba seetõttu, et mulle tuli väga palju armsaid ja häid õnnitlusi. Ja nii ma siis heldimusega avastasin, et damn, mul on siiski sõpru ja inimesi, kes hoolivad. Teate, see on hea tunne, kui saad aru, kui paljude inimeste elus sa figureerid. Sellisena, nagu oled. Ja teed seeläbi neile midagi head.. Yeah, it almost made me cry. Ja siis saingi oma parima sünnipäevakingi.
Peale selle käisin ka kirikus, esinemas. Ja jalutamas. Sõbraga. Ja kuulasin kell 1 öösel sünnipäevalaulu läbi sellise toreda leiutise nagu seda on Skype. Hehe. Ja vot see ei lähe küll meelest ära. Aitäh, Marko. :D Nii algabki crashlanding?
Ning siin ma nüüd olen - legally 18.
Mis puutub pilti, siis selle autor on mu hea tuttav Anton K. Jeps, tänan tedagi.

Ilusat aastalõppu teile *

laupäev, 1. detsember 2007

'Kui lumevärv su silmades...'

Talv on käes. Järjekordne talv. Ja ei ole vist jälle mõtet pikalt selle üle juurelda, kui kiiresti see aeg ikka läheb ja kui kiiresti need aastad lenneldes vahetuvad nagu raamatulehed tuule käes.. See on niigi selge.
Aga. Nüüdseks on mul kogunenud juba nii palju bussipileteid Tartu-Mustvee/Mustvee-Tartu,et võiksin nendega oma toa ära tapeetida. Jeeiii. Hmm. Millegipärast turgatas nüüd pähe, kui palju puid selle nimel maha on raiutud, et inimesed kontrolörile tõestada saaksid, et nad tõesti on oma reisi eest maksnud. Nojah.
Mis puutub Tartusse, siis loodetavasti olen ma nüüdseks vist oma asjad jutti saanud ja võin taas naerusuil sinna linna sõita. Veelgi enam.. mul on seal sõpru( jeeii again). :D
Pealegi, on vahepeal nii kiire olnud, et pean endalt iga päev uuesti küsima: Miks küll ööpäevas vaid 24 tundi on? Kahjuks ei oska ma endale vastata.. Hilised magamaminekud on tegelikult aja varastamine, but hey, vahepeal tahaks ikka elada ka, mitte ainult ringi joosta/sõita. Kuigi, tunnis magamine ei ole üldse tulus.. Aga see selleks. Vartsi on vaheaeg. Ja sünnipäev. Seniks pean need viimased nädalad üle elama ja rabama omal hinge seest..
Ja et keegi ei arvaks, et ma siin niisama kodus mökutan ja igasuguse kunsti ära olen unustanud, siis pistan siia üles oma u u e l a u l u sõnad. :)



Maybe


Maybe you didn't know
how many tears have fallen before
Maybe you don' t know
how many nights the moon has been alone.
Maybe you' ll never know
how hard it is to let things go
Maybe you shouln' t know
that I still wait for you to come home.

Don't look back
There' s nothing to save anymore
There' s nothing to see
There' s only road full of dreams.
Don't stay here
I may not be strong enough
Cause I don' t want you to remember me as I cry
Remember me as I smile.


Maybe you should know
though sun still shines
the stars are missing you every night
Maybe there are too many words
that weren' t told
But I keep asking the same old thing - where have you gone
Maybe someday we' ll meet
And I see the smile upon your face
that once was lighting all my days..

Don't look back
There' s nothing to save anymore
There' s nothing to see
There' s only road full of dreams.
Don't stay here
I may not be strong enough
Cause I don' t want you to remember me as I cry
Remember me as I smile.
Remeber me.
Remeber me,
cause I will remember you..

Don't look back
There' s nothing to save anymore
There' s nothing to see
There' s only road full of dreams.
Don't stay here
I may not be strong enough
Cause I don' t want you to remember me as I cry
Cause I don' t want you to remember me as I cry ...