Fotoreportaaž: Ball

Keda skleroos ei vaeva, peaks mäletama, et aegu tagasi oli juttu Tuhkatriinuks olemisest, kingakeste kaotamisest ning materjali kogumisest. Ühesõnaga, see materjal on olemas. Ammu, ma tean, aga postitus jäi tahte ja muu lobisemise taha toppama.
Nüüd loomulikult teen ma aga hoopis lühemalt. Piltlikumalt, kui võib öelda..

Nimelt toimus 1.detsembril 2009 (siis, kui väljas oli praegusega võrreldes hullupööra soe ja vihmane) Tartu Ülikooli 90. aastapäeva ball. Jah, sai käidud.

Trepil pakuti tervitustoosti..

Peale sissejuhatavaid kõnesid alustas Politseiorkestri Big Band ning saal täitus hetkega rahvast. (antud ülesvõte pärineb mõnevõrra hilisemast tantsuringist)
Enamik ajast toimus midagi sellist. Kes ütles, et seltskonnatantsuga ei tegeleta?


Ka hr ja pr President olid kohal. Nüüd võin siis öelda, et olen Ilvestega ballil jalga keerutanud. (Oh, lausa kolmega)

Siis demonstreeriti meile krambambuli püromaanlikku valmistusmeetodit. Tulemus oli üsna meeldiv. (mitte see, et topsikud laual põlema läksid, vaid jook ise. Cheers!)

Ivo Linna & Rock Hotel esinesid ka. Tants jätkus..

Peoõhtu kõrghetk: sööme torti. (Ja vähe siis ei söönud.. Mina andsin kiiresti alla.)

On üsna veider tähelepanek, et kõiksugu olemiste ja pidude kirjeldamisel panen ma rõhku menüüle. Te olete ka tähele pannud, et ma räägin alati detailselt söögist-joogist? Kas siinkohal peaksin siis mainima, et konjakit anti ka? Ei, seda ma ei proovinud. Aga tort oli tasemel. Krambambul samuti.
Kõrvailu pakkusid veel Gerli Padar ja Margus Jürisson ja Vanemuise näitlejate-lauljate trio Kaljujärv-Lumiste-Dvinjaninov.
Aitäh KJ-le, kes mind assisteeris ning mu jalatallad sõna otseses mõttes ära lõhkus.. (seda ma avastasin õnneks küll alles koju jõudnuna). Ma usun, peale säärast dance-kamikaze't ei olnud tema olukord sugugi kergem. Afterparty kandus edasi korp!Ugalasse. Seal esines Kolumbus Kris. Paluti ka tantsima, aga olin nii väsinud, et sinna pikalt peatuma ei jäänud..

Ühesõnaga. Taldu tuliseks tantsima ei ole pelgalt väljend. See on ohtlik. Ärge seda kodus järele proovige.
(TÜ ballil aga - vabalt!)


Tõestuseks, et ma olen kohal olnud - piltidel: kes otsib, see leiab..

Oo, hõimlane, laena mul kuube..

Kallis Päevik,

elu siin Siberis Põhja-Jäämere ääres kulgeb endistviisi. Hommikud algavad koera jooksutamise rituaaliga – koer on vaja soojaks saada, kuigi ta on kelgu vedamiseks liialt vana. Rõõm on tõdeda, et daļe bierapşie kiţeda (päikesetõusu-kuu) on toonud juba mõningase soojema ilma – päeva ajal päikese käes on muhedalt kõigest –20 kraadi (ööd mööduvad –28 kraadi vaimus). Ja ühtlasi on päike peletamas minema polaarööd. Kurb on, et iglu ei taha temperatuurile eriti vastu panna: seinad pragunevad ja tapeedi lööb lahti. Vale ehitusmaterjali konsistents vist.
Ma kahtlustan, et harpuuniga järvele minek on keelatud. Sellest on kahju. Pole ammu head rasvast vaala saanud. Tomatimarinaadis… Seda saame vaid jõulude ajal lubada. Hülged ei paku enam pinget, pealegi on nad kavalaks muutunud ja ei anna isegi saiatüki peale kätte. Uut vesti vist see kuu ei saa. Pealegi on alanud polaarrebaste küttimise hooaeg.
Ja mu tarkusehambad kasvavad usinasti. Pea-šamán ütles alati, et kihvad on hundi julgus. Õiged kihvad teevad hundist hundi. Minust peaks ka siis õige nganassaan saama, eks.
Nädalalõpuks lubasid ilmatargad –32 kraadi. Ma tahan seda vesti!
Ent siinkohal lõpetan. Krasnojarski krai kohale on laskunud Mou-nämõ (Maaema) rahumeelne pimedus. Loen jälle Kundera’t ja unistan Pariisist. Kas seal on ka külm?

Kuraditosin.

Uusaastasoovid tiirlevad atmosfääris koos küttesuitsuga. Kes tahab autot, kes maja, kes last.

Kes on varjus, kes on varjuta.

Mina olen vahel mõelnud et...

Tahaksin, et mul oleks palju raha, mida ma raatsiks kulutada raamatute ostmiseks (ja just ilukirjanduse).
Tahaksin, et mul oleks lauaserval enda Fowles’i “Liblikapüüdja”.
Tahaksin, et oleksin vahel kannatlikum.
Tahaksin osata paremini kirjutada.
Tahaksin osata paremini laulda.
Tahaksin osata mängida klaverit. Hästi.
Tahaksin osata maalida. Hästi.
Tahaksin aru saada rohkem, aga teada vähem.
Tahaksin mõnikord paremini tahta.
Tahaksin suuta õpetada inimestele empaatiat, et nad oleksid kaastundlikumad.
Tahaksin, et maailmas oleks rohkem leebust ja leplikkust.
Tahaksin olla parem inimene, et mul ei oleks kahju ennast ohverdada.
Tahaksin, et mul oleks rohkem aega.

(siinkohal saate ehk mu eelmise sissekande iroonilisest alatoonist aru, eks)

Mindtrack: Indigolapsed - Koiduhirm

Minul on aega küll.

Head uut!

Nagu näha, olen ma aastavahetuse üle elanud. Ja Internet on seda teinud ning ka Sina, kes Sa praegu arvuti taga oma aega nende sõnade lugemiseks kulutad. See on Sinu valik. Just nagu minu oma neid ridu kirja panna.
Palju õnne! 2010 on käes ja elu läheb edasi.
Ja väljas on vist sajandi ilusaim talv. Peale vaadates ei arvakski, et –26.

Nojah, rohkem ma praegu ei ütlegi.

Vana-aasta viimasel päeval ajas inspiratsioon mind kella üheksa ajal üles. Ei tea, mis ta järgnevaga öelda tahtis, aga ma panin kuulekalt kirja. Nagu ikka.

Minul on aega küll
liitristes purkides
sahvris ja keldris.
Mõned on möödunud aastast,
mõned on veelgi vanemad.
Ja mõned on
käärima läinud,
mõnel on hallitus peal.

Niiskete ilmadega ikka juhtub.

Minul on aega küll
karpides pööningul reas.
Mõnel nii paks
on tolmukord,
et enam ei paista läbi.
Mõni on kukkunud
teiste taha.
Mõni jäänud
on alla.
Mõnesse löönud
on koid.
Ja mõnda ei ava ma iial,
sest võti on kaduma läind.

Mänguhoos ikka juhtub.

Minul on aega küll
toas virnade viisi.
Osa neist läinud
on raisku.
Osa lakkamatult nurgas
omaette tiksub.
Osa vahel
lendab must mööda.
Osa seisab
mu selja taga.
Osa venib
seina peal.

Kui aega on palju käes, siis ikka juhtub.

Minul on aega küll
hoolikalt laotud
hoovi peal riita.
Suuremad alla ja
väiksemad peale.
Need, millel kasvand
on sammal,
panin ma eraldi.
Kuulekalt ootamas
ühiselt kevadet,
et päike neilt sulataks
rõhuva lume
ja viimaks saaks
valgust ja sooja.

Külma talvega ikka juhtub.

Minul on aega küll
väikestes kapslites
kottides sahtlites.
On siniseid ja punaseid.
Kõige kibedamad
on mustad ja valged.
Kui keegi on andnud
vastu nina
või sees on murdnud
miskit katki,
siis paar kapslit
need vead
kõik parandab.

Pimedusega lööduna ikka juhtub.