It's the final countdown

Viimane päev siinmaal on tõeliselt kiire.. kiirekiirekiire. Sain paar minutit vaba aega, et midagi kirja panna. Lõpetasin suure-suure pakkimise (asju on nii palju nagu kolikski ära), juuli lõpus saan seda toimingut korrata. Oojaa. Nüüd lõikusime salatit ja möllasime toidukraamiga. Siis lõuna ja peale selle uuele ringile - lõpupidu. Enne seda muidugi toolide sättimine ja proov. Siis aktus. Siis õnnitlemine. Siis ruttu koju, välja grillima. Siis edasi jaanipeole. Sealt edasi koju asjade ja kompsude järele ja siis Poola minek. Nädal aega Mustvees minust ei kippu ega kõppu. Ja siis tulen tagasi : )

Ärge mind ära unustage ; )

Farewell.
Peatse taasnägemiseni.

Iga päev midagi uut.

Õpi tegema
siis kui ei taha
ja leppima
siis kui ei saa.
Õpi nägema
siis kui on pime
ja kuulma
ning kuulama ka.
Õpi naerma
siis kui on valus
ja uskuma
siis kui ei tea.
Õpi andma
kui keegi ei palu
ja minema
siis kui ei pea.
Õpi jätkama
valitud radu
ja vabanda
kui sa teed vea.
Õpi olema
nii et on rahu
ja elama
nii et on hea.

Aitäh õp. Lüüsile selle luuletuse leidmise eest.
Ühesõnaga: aktus oli kena. Kahju vaid, et vihma sadama hakkas.

Meil kõigil on midagi õppida. Alati.

The new ABBA.

Et meid täna oli proovis vaid 4 : mina, Liina, Tõnis, Jorma, siis õpetaja tituleeris meid uueks ABBAks ja me pidavat ka neljakesi väga hästi hakkama saama. Tegelikult, Laura pidi Tartu minema. Aga ülejäänutest ei tea keegi midagi. Me saime niigi hästi hakkama. Ohjeeš. Siis ma sain omale kohustuseks lõpukõne koostada ja pidada. Mul pidavat see asi selge olema ( 2 aastat tagasi meie põhikooli lõpetamisel sai see etapp mul juba läbitud). Oeh. Ent kõne valmis kodus kiiremini, kui arvasin ning on isegi peas. Algusest peale peas; mulle hakkab see kõnepidamine vist juba istuma.. Kuid. Ärge kuulake mind. Ülehomme saalitäie rahva ees ma sellist juttu enam ei räägi.

Homme on 9.klassi lõpuõhtu. Jajaaa.. Saab kohal oldud. Heal juhul saab juttugi räägitud. Mhmh.

Ülehomme aga minu viimane päev Eestimaa pinnal: 12. klassi lõpuaktus, sellele eelnev proov ning sellele järgnev jaaniõhtu tähistamine. : ) Ja pidu-pidu. Ja tants. Loodetavasti, kui vihma ei saja. Ma südamest soovin, et ei sajaks. Palun.

Aga nüüd pöördun tagasi oma lugemisvara juurde - Ingmar Bergman 'Laterna Magica'.

Buenos Notches, amigos.

''Talking to the mirror when no-one hears..''

Ei, tegelikult ma peegliga ei räägi. Vahel räägin iseendaga, aga ta on üsna kuiv ja etteaimatav vestluskaaslane. See on fraas 'Ice cold story'-st teatavasti. Ma laulsin seda täna Anton Tamme tähtsal juubeliüritusel. ( Ma tean, kahtlane valik, aga mul tuli see ikka pagana hästi välja. Siiamaani ise ka imestan, et sellist häält teha oskasin.. Võib-olla jäi see esimeseks ja viimaseks korraks, kes teab. Aga päris hea tunne oli. Ja siis ka, kui meie Mustvee puhkpilliorkestri uus dirigent minu juurde tuli ja ütles: '' Tubli. Väga hästi lauludud! Fantast!!'' : ) Ja siis tuli juba maavanem šampusepokaaliga ja lõi kokku: '' Ilusa laulu ja pillimängu eest. Nii ei tohi laulda. Kadedaks teed, kadedaks teed!'' Aeh. Aitäh. Aitäh : ) Doesn't it feel gooood? ). Kõigepealt laulsin 'Imelist laant', siis enda viimast lugu (vt paar postitust allpool), siis mingi aja pärast Crux 'Päikselisem pool' ning lõpetuseks 'Ice cold story'. Laura ema ütles ka, et vägev oli. Ja mingi hetk oli minu laulu-ja pillimänguoskus ning rütmitunne üldine kõneaine. Ja siis ma juba lobisesin maavanemaga Kalafestivalist ja koolist ja kitarrimängust ja kõrgkoolidest.. Ahjaa, ta palus mind Kala-ja Veefestivalile mängima ja laulma. Heh. Ma arvasin, et inimesed jooksevad igavust kartes minema. Tema väitis, et kaugel sellest, üldsegi mitte. : D nice. Ja et ma kõigile oma tuttavatele, kes vähegi laulavad ja pilli mängivad edasi ütleksin, et festivalil on vaba lava - tulge kõik ja pange end proovile! Niiet.. Olgu tuldud.

Ja nagu vastu tulnud minu palvele, oli täna kordaläinud päev. Eriti kui veel arvestada fakti, et ma sooritasin oma ARKi teooriaeksami (1 veaga 30-st.. ja osasid küsimusi nägin nagu väga esimest korda : s). jehhu.
Homme lauluproov.

Seniks.
Ööd ; )

'Oh, it's raining again . .

... Loud on your car like bullets on tin.'

Ma ei tea, mis ilmale pähe lõi, et ta enam vihmaga pidama ei saa. Mida muhvi?! Ausõna.. Eriline karuteene oleks niimoodi terve nädalavahetuse sadada : / Kas see poleks mitte ideaalne lahendus kõigile mu plaanidele? Jee.
Ning täna siis oli see suur päev..Mis kahanes sekundimurdosa jooksul imekribulaks. Nagu rosin. Kuivatatud rosin. (ma ei tea, kas selliseid asju praktiliselt olla saabki..). 80 punkti! Armetud 80 punkti!!! : I suck. Ma ju lootsin 85. Ei no, sorri, kui mu nimekood teile ei meeldinud. Tegelikult, võrreldes teiste tulemustega, siis ikka päris hea. Aga ikkagi. Sellise õppimise ja õppimise ja õppimise peale! WHY?! Ma saan aru, mul oleks 10 p maha läinud siit-sealt kokku. Aga 8 0 ?! Oh, well... Mis oli, see on läinud; mis tuleb, alles ees..

Ees on see, et homme hommikul ARKi ja siis sealt koju ja kodust esinema. Täna, jah, helistati ja kutsuti homseks ühe tähtsa onu juubelile. Maavanem ja linnapea pidavat ka seal olema.Oh. Great. Milline võimalus mark maha teha. Ja siis, kui laulmisega olen metsa pannud, ütlen kõige lõpetuseks: ''Hei, teate.. Ma sain geograafias 80 punkti. Palju õnne!'' (Seejärel totakas ja naiivne naeratus ja kohmakas lahkumine ruumist... sounds like a cheap teen-movie).

Homme võiks, ausõna, parem päev tulla. Oeh.

the beginning of the end.

Tänane 11-tunnine tööpäev lõppes kell 23.30. (algas küll kell 11.00, aga lõuna ja üürike õhtusöök olid kahjuks või õnneks meile hädavajalikud)

Aga elus olen.

On hullemgi olnud. Hiiumaal, näiteks. Oiii, Hiiumaa.. Ma võin küll zombistunud olla, aga tulen ikkagi. Peagi tulen.

Kõige üksikasjalikum kirjeldus 410 tähemärgiga (lugege üle, kui ei usu.)

Täna.
8.30
15 kõhulihaseharjutust.
Hommikujooks.
Pesu.
Söök.
Lauluproov.
Toad.
Tekid.
Padjad.
Tolmuimeja.
Tolmulapp.
Mopp.
Söök.
Töö.
Purgid.
Kastid.
Pakendid.
Karbid.
Triipkoodid.
Triipkoodid.
Triipkoodid.
Triipkoodid.
Tolm.
Triipkoodid.
Töö.
Töö.
Töö.
Delmah'i tee.
Kuiv kringel.
Töö.
Töö.
Triipkoodid.
Pakid.
Kastid.
Kodu.
Söök.
MSN.
MSN.
Orkut.
Rate.
MSN.
V. Panso 'Teatriartikleid'
Nickelback.
V.Panso 'Teatriartikleid'
Pesu.
Blogi.
V. Panso 'Teatriartikleid'
Öö.
Uni.

''Töö õilistab inimest..''

Või nii nad väidavad, eks. Ja ma ise olen seda ka kusagil oma blogis maininud. Siinkohal tuleb seda taas teha. Tähendab, täna oli väga töine päev.
Kõigepealt siis tüüpiline poeskäik.. Keset kaubasaali kuulen hõigatavat minu nime. Laura tädi.

''Deivi, Laura just helistab Sulle,'' (mul oli telefon kodus nagu tavaliseltki! ), '' kas Sa saaksid temaga 20 min pärast Peipsi poodi tööle minna?''
( 20 min pärast?! TÄNA?! .. nojaa.. Laura rääkis mulle varem, et meile oleks seal pisike rahateenimisvõimalus poodi allesjäänud kaupade koodide kirjutamisega.. aga .. täna? Ja 20 min pärast?! Nonsense. Ma pidin nimelt puude kärutamisega hõivatud olema..)
Tädi andis mulle oma telefoni, et Laurale helistaksin. Ja me leppisime kokku, et läheme 15.30. Juhatajaga leppisime ka kokku.
Kuni lõunani sain puid tassida ja enda musklit kasvatada. Siis läksime tööle. Kuni 19.00-ni. Täitsa lõpp.. Nii palju pakendeid ja kaupu ja karpe ja topsikuid ja kotikesi ja.. Need kõik tuleb üle lugeda ja koodid kirja panna. Yeey. Minu unenäod on täna sisustatud: suurtes kogustes triipkoode! Üsna väsitav. Ja ma ei tea, kas me veeranditki kogu sellest sortimendist läbi võetud ja ära pakitud saime. 10-kiloseid suhkru-ja jahukotte oli ka mõnus vinnata. Musklile veel toonust. Oo, pole paha, homme ei tõuse voodistki vist. Pole hullu. Homme lähme jälle objektile. Tänase päeva kõrghetk oli vist see, kui ma tühja jäätisekirstu ronisin. Mm.. Ma tahtsin teada, mis tunne oli neil jäätistel, mida ma alati läbi klaasi nillisin. Ei teagi.. Klaustrofoobiat ei tekkinud, sest katus paistab läbi, aga õhk sai otsa : / Hea, et jäätistel kopse ei ole.. Ahjaa.. Selle erinevusega ka veel, et täna külmik jääs ei olnud.
(deem, ma olen imelik. )

Mingi aeg pidin rääkima veel sellest, kuidas me Agnese ja Tõnisega ühe reede õhtu järve ääres sisustasime ja muulikaldal Agnesega filosofeerisime ja Väikest Tomi sõime.... Aga ausalt, see oli juba nii ammu. Ja viimase aja pidevad tugevad tuulised ilmad on mu pea täitsa tühjaks puhunud. It' s blowing my mind off..
Enivei. Järve ääres sai paar pilti ka tehtud. Lisan siis sellegi.

Pilvepiir

Meil pole kiiret.
Meil aega on maa ja ilm.
Las päikesekiired
paista, las särada taeva silm.
Sest meile ei loe, et ümber on hall.
Kui süda on soe, siis puudub talv.
Meil kõigil on enese pilvepiir.
Kui lubad, siis tuul meid sinna viib..

Me ju ei rutta.
Ei jooksma pea, kui kukkuda võib.
Vaid pilved - las nad nutta.
On piisad ju need, mis päikese tõid.
Sest meile ei loe, et ümber on hall.
Kui süda on soe, siis puudub talv.
Meil kõigil on enese pilvepiir.
Kui lubad, siis tuul meid sinna viib.
Ei, meie ei märka, et külm on maailm.
Kui hinges on leek, on selgem ka silm.
Meil kõigil on enese elutee.
Kui lubad, siis valge on see.
Kui vaid lubad, siis valge on see.. ..

Voila! Ma ei mäletagi enam, millal viimati laulu kirjutasin, aga täna see juhtus. Päris ammu juba planeerisin midagi sellist. Ükskord ometi ka positiivset, alternatiivset, ilusat.

Millalgi teinekord kirjutan niisama elust ka siia. Täna siis ainult looming. Päikest teile : )

Sunny...

Põhimõtteliselt on nüüd kogu koolimöll läbi ja suvi lendas täiega peale. Päris ausalt. Ilmad läksid ka kuumaks kätte ära ( or is it just me..) ja päike ei ole kitsi. Juhhu, aitäh talle selle eest.. Kuigi, ta on mulle juba oma kolm päeva võlgu, et ma siiamaani pruunem ei ole. Ei tea, mida arvab endast.. Kusjuures, ülatus-üllatus: järgmise nädala alguseks lubas Eestimaa suvi meid öösel maapinnal kuni -4 kraadiga rabada.. Mida jääaega keset juunit?! Ei, see ei ole nüüd küll lahe.. Mkm. Mõelgu midagi originaalsemat välja. Ahjaa, olles nüüd mõni päev järjest väljas aiamaal tööd rabanud ( kitkunud ja kastnud ja rohinud ja harvendanud ja.. kas ma kitkumist ja kastmist juba mainisin?), võin täitsa vabalt tarka põllumehe juttu ajada.. See neetud põud maikuu lõpus ja juunikuu alguses on kõige hullem. See on ohtlik aeg veenappuseks, sest siis kasvavad taimedele võrsed ja lehed. Vihma oleks vaja. Sellist peent, öist vihma.. ( Ok, pool sellest jutust kuulsin telekast, aga vähemasti mõistan seda nüüd täiesti..Alles eile kastsin neid porgandeid, täna juba taimed lontis ja muld tolmab...) Ja oma suuri, ülevoolavaid geograafiateadmisi rakendades võin lisada, et kogu see vihmapuudus suurendab mulla erosiooni..Ausõna. Meie pisike kaalikapeenar on vee-erosiooni minimudel..
Aga mis puutub geograafiasse... (Ma vist ei taha seda sõna enam järgmised 365 päeva kuulda. ) ... siis sellega sain ka teisipäeval ühelepoole. Kõik.Läbi.Vsjoo.Konetz.Kaput. : D Ja ma ei varja oma heameelt.. Pikk õppimine ja regulaarne maateaduslik tuupimine on otsas.. Ja enam ei saa midagi muuta. Huuh . Nüüd ootan pingsalt tulemusi.. Et mis mu õppimine siis ikkagi väärt oli. Jajah. Isiklikuks piiriks seadsin min 85 p. Et kui on üle selle, siis oh, seda rõõmu. Kui alla selle.. no, siis olen ikka täisloll küll, pole midagi teha. Normaalne, eks.. Mul ei lähe neid punkte ju vaja.. Või oot!.. Juhul, k u i ma ikkagi lavakasse ei saa, siis turisminduses on geograafiariigieksam üks vabavaliku eksamite seas ; ) Uujeee. A noh, ma ei tahaks seda varianti.. I need my stage. Without any constraint.
Tahtsin raudselt millestki veel rääkida.. Aga tühjast-tähjast ei viitsi enam ja miskit tähtsat meelde ei tule.. Täna avati Mustvee Konsum. Hih. Jaa, meil on nüüd ka 'kaups', kus tsillimas käia. haha. Tegelikult, ei saa salata, bussijaamaosa on superluks. Puhas kuld, nagu mõni mees oleks öelnud.. Aga see mõni mees on surnud. Või siis vähemasti Alaskal. Koos oma eksjuustega. Minu jaoks. See on hetkel täiesti ebaoluline, ma arvan.
Ahjaa. Täna on 5.juuni.Ja kell on juba 23.30 : O Njh. Kes teab, see teab. Eks näis, mis saama hakkab ja missugused näod tänaval vastu tulevad. It has been a while, true.

Ja kes ütles, et võimatuna näivad asjad tõesti võimatud on.. ?
Vähemasti oli põhjust täna vahvlitorti süüa. See seisis kapis ühe motivatsiooniallikana, miks autokooliga ühelepoole saada. Uujeah!
Homme geograafia.
18.juuni ARKi teooria.

Hey, I put some new shoes on, and suddenly everything's
right..