Juba parem. Vihm j a päike. Ning mitte terve päev. Kuigi ilmateade Suure Saju lõppu tähistavat vikerkaart niipea ei ennusta. ( Pff, but what do they know, right? )
Kuni esmaspäevani siis kodus iseõppel. Kitarri peal on see laul peaaegu isegi et sama hea ja ilus kui koos klaverisaatega. Ent ühehäälselt mitte. Ja mikrita mitte. Ent parem pool sedasamustki - muna kui tühi koor. Või nii nad vähemasti väidavad. ( Võiks ju küsida, et oleneb, millisest munast pool? Keedumuna on tunduvalt lihtsam poolitada, näiteks. Aga tehke mulle selgeks, kuidas te toorest muna poolitate? Ja mis alusel? Mis õigusega? Ei noh, aitäh, sellisel juhul eelistan ma vist tühja koort. Vist.)
Nagu ikka neljapäeviti, tuleb kopsud sügavalt õhku täis tõmmata ja sukelduda tekkide-patjade-katete-vaipade vahele. Iganädalane koristus vms. Või mõnes murdes: supi keetmine. Vähemalt Tõnis väitis nii.
(''Kuhu Sa siis minema pead, et nii kiire? Suppi keetma?''
-''Ei, tubasid koristama..''
''Häh. Peaaegu. See on põhimõtteliselt sama.'')
Nii ma siis keetsingi suppi.
Peale selle praadisin kotlette ja avastasin näitlemisväe teoreetilisi tagamaid (juba iseenesest väga ebapraktiline antud juhul).
Mis mõttes, mis mõttes?! Ausalt. Kui ma ütlen 'praadisin kotlette', siis ma tõesti tegin seda. Mida te siis mõtlesite?! 
Ahjaa. Head nimepäeva, Kusti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar