Vaata! Kuidas pääsukesed akna tagant mööda vuhisevad. . .Säutsuvad teised.
Jah, jaanipäev on ka möödas.
See algas juba 22. juuni õhtul. Ei hakka pikki sõnu tegema. Selleks polegi tarvidust. On vaid ilusad hetked toredast ajast.
Nagu ma juba varem mainisin, oli juba teist päeva halastamatult sadanud. Meeleheitlike palvete ja osava kokkuleppe tulemusena Ilmataadiga sündis ime ning õhtuks – just õigeks ajaks – vihm lakkas. Soe oli. Ja linnas oli jaanipidu. Sellistel puhkudel on mul hea meel, et Eesti on vahel üllatavalt väikene… Suurepärane!
Tee ja šokolaad. Jalutuskäik Mustvee tänavatel. Õõtsuvad rippsillad. Lapselik rõõm. Ootamatult palju rahvast. Tantsuplats oli inimesi täis enne, kui bänd jõudis alustada. Hellad Velled ja nende põõsahuumor. Kiired pöörded. Aeglased ringid. Tulevärvikuma nägudel. Tulesoe. Plaanisime üle jaanilõkke hüppamist. Teooria oli hea, aga nii suure lõkke ületamiseks läinuks vaja teivast. Ehk teinekord. Vaatasime mänge. Vahepeal tegime ekskursiooni Mustvee peal. Kooli staadionil olid uued pingid. Pole paha. Sadam oli sama koha peal. Majaka haprake punane tuli põles samamoodi. Laev. Kauge tumeroosa ehapuna metalse järvevee kohal. Neptuni rauge pilk. Jaanikiigehoog rannas. Suveaed. Valgete kibuvitsade lämbe lõhn.
Hellad Velled olid peaaegu väsimatud. Me ei jäänud neile alla. Tants ja laul kella üheni. Vanemad läksid koduteed. Jätkus öödisko. Kella kolme ajal oli juba valge. Pidu loeti peagi lõppenuks. Koit ja Hämarik said viimaks kokku.
Neljaks saime silmad kinni ja jalad puhkama.
Ja hommik tõi päikese. Suure ja kollase. Õigemini – kell näitas küll lõunat, aga meie jaoks oli hommik. Traditsiooniline hommik: jooksuring, jalutuskäik koeraga. Ühine võidupüha hommikukohv juustusaia ja praemunaga. Värske mesi. Poeskäik. Peojärgne Mustvee oli vaikne ja rahulik. Mida muud sellisel hommikul teha, kui laulda. Kitarrijämm ja tunnike laulu. Aknad olid muidugi lahti – kunst kuulub rahvale!
Pardid jõel. Saiatükikesi täis pihud. Lõunane väligrill. Isa rääkis meile, mis asi on loogika. Rumalad tudengid said poole targemaks. Ema tögas teda – paps oli saanud eelmisel ööl Mustvee Jaani tiitli. Ja autasuks korvi. Punutud korvi (mõne lisandiga sees). Aus asi.
Kultuurimaja ees olid Merca ja Guido Kangur. Ja veel kultuuriinimesi, keda meie pilk ei tuvastanud. Kuum koht. Kuumad peod. Eks ole..
Lehvitasin 16.15 Tallinna bussile.
Thank you for this wonderful visit, mister J. It truly was a pleasure!
Õhtul süütasime kodus enda väikese jaanitule ja istusime jõe ääres. Sõdisime sääskedega. Peale seda võtsin ette väikese jalutuskäigu. Pärast suurt pidusöömaaega teisiti ei saa. Suurest lõkkest oli jäänud hunnik tuhka, kõik muu oli korras ja ilus. Hõbevalge kuu helkles lillaka pilveviiru taga ja piidles kordoni juures kõrguvat masti.
Noil öödel ju tegelikult pimedaks ei lähegi.
Nüüd võiks soovida, et iga päev oleks selline.
Jah, jaanik sai läbi. Aga suvi on ees.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar