#12
Nagu lubatud, jätkuvad minupoolsed harivad fauna-temaatilised loengud. Täna siis kokkuvõtva pealkirja all ''Loomade kuulmine''. Taaskord lähtume teaduslikest uuringutest ning eksperimentidest. Teadus teatavasti on tänapäeva ebajumal, seda peab ju uskuma.
Ühesõnaga.
Kas SINA teadsid, et...
... on korda läinud dresseerida lepamaime ja huntkalu nii, et nad reageerivad isegi võnkumistele, mille heliallikad asuvad õhus - viled, tornikellad, inimhääl jne. (lepamaimud-imeloomad on mingid karmid tegijad, ma vaatan - toim.)
... koerad on võimelised üldise kõla järgi eristama ka üksikuid öeldud sõnu, kuigi nad ei suuda vahel eristada ühtemoodi kõlavaid sõnu, nagu ''vilja'' ja ''välja''.
... mõned laululinnud suudavad omandada nende liigile võõrast lauluviisi. Näiteks koduvarblased, kes kasvasid üles kanaarilindude puuri läheduses, hakkasid ka kanaarilindude moodi laulma. Leevikesele on koguni võimalik õpetada lihtsamat lauluviisi.
(Prof. K. Ramul ''Loomapsühholoogia'')
Rääkides leevikeste laulma õpetamisest, siis samast kunstist on juttu ka selles raamatus, mille lugemisega ma hiljuti algust tegin. Seal räägib autor, kuidas üks tüdruk peab igal pärastlõunal leevikestele lauluviise vilistama, et viimased sama meloodiat siristaksid.
Nii kahju, et praegusel aastaajal neid roosakõhulisi laulvaid tombukesi puuokstel ei istu. Kui istuks, oleks üsna tõenäoline, et paari nädala pärast lõõritaksid nad kõik viisil ''...jaanipäevaks kõrgeks kasvand rohi..''
Nii vahva oleks!
Seniks, kuni me talve ootame, et leevikesi näha, edastaksin tervitused Sulle, unistaja, kes Sa mu diafragma aktiivse tegevuse eest tänase päeva jooksul hoolitsenud oled ja mind hommikust peale luksuma oled ajanud. Ega mõtteid saa kinni keerata, tõsi.
Peaasi, et ma veel komistama ei hakkaks..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar