Pilvepiir

Meil pole kiiret.
Meil aega on maa ja ilm.
Las päikesekiired
paista, las särada taeva silm.
Sest meile ei loe, et ümber on hall.
Kui süda on soe, siis puudub talv.
Meil kõigil on enese pilvepiir.
Kui lubad, siis tuul meid sinna viib..

Me ju ei rutta.
Ei jooksma pea, kui kukkuda võib.
Vaid pilved - las nad nutta.
On piisad ju need, mis päikese tõid.
Sest meile ei loe, et ümber on hall.
Kui süda on soe, siis puudub talv.
Meil kõigil on enese pilvepiir.
Kui lubad, siis tuul meid sinna viib.
Ei, meie ei märka, et külm on maailm.
Kui hinges on leek, on selgem ka silm.
Meil kõigil on enese elutee.
Kui lubad, siis valge on see.
Kui vaid lubad, siis valge on see.. ..

Voila! Ma ei mäletagi enam, millal viimati laulu kirjutasin, aga täna see juhtus. Päris ammu juba planeerisin midagi sellist. Ükskord ometi ka positiivset, alternatiivset, ilusat.

Millalgi teinekord kirjutan niisama elust ka siia. Täna siis ainult looming. Päikest teile : )