neljapäev, 7. juuni 2012

Üks neljapäev.

 Vaatasin endale Athena keskuse tualetis sügavalt silma. Olin need veele köhinud. Aga see ei morjendanud mind. Lockets alati abiks. Lasin laval kuuldavale oma käriseva bassi ja särasin kõigest hoolimata. Mulle antud neli minutit prožektorisära sai viimseni ära kasutatud. Kui ma juba Tartus olin ..
.. siis saagu eelnevast, mis saab, aga kalli M.'iga peame me kindlasti veel enne sügist kohtuma. Šampus maasikatega tema sünnipäeva auks ja tema võrratu köök. Igas tähenduses. Varsti jääb Taaralinn meist tühjaks..
Ratas veeres üle nende tuttavate tänavate ja maasikane õhtu tuletas mulle meelde, hoolimata sellest, et naljalt enam sõpru siin ei kohta, kui ilusaid aegu ja hetki ja mõtteid on Tartu meile andnud. Kui pole enam sundust kuhugi kiirustada, pole äkitselt enam kedagi, kellega avastamis-hetki jagada.. Aga see on ka hästi. Kusagil kunagi kohtume kõik.
 Homme ootab mind ees kolm päeva teatriteadlaste kevadkooli. Ja edasi..?

Let there be strawberries!

Kommentaare ei ole: