neljapäev, 26. august 2010

Hõbedane

Mõnest asjast ei saa ikka ei üle ega ümber. Eile oli lihtsalt võrratu täiskuu: suur ja hõbedane. Ulguma ei kutsunud, küll aga pani vaatama. Ilus. Ta on taas hõbedane. Ring on täis saanud.
Ja olgugi, et Lorca pani pealkirjaks “Poolkuu”, avaldan selle mustandites sajandeid seisnud luuletuse ära .. nüüd.
Kuu aeglaselt vee peal kõnnib.
Oi taeva sügavat vaikust!
Kuu kõnnib ja iidseid vooge
lõikab ta värelev paistus,
noor oksake peegliks aga
arvab jões hõljuvat laiku
Frederico Garcia Lorca

2 kommentaari:

Risto ütles ...

Pjääris kena luuletus:)

Dee ütles ...

Antud luulekogust üks paremaid ; )