Minu sügisvaheaeg jõuab tänasega lõpusirgele. Tuleb tunnistada, suurem osa planeeritud tegevustest, ideedest sai teostatud ja seepärast on vaheaeg asja ette läinud. Mainimata ammu oodatud puhkust, liikumis- ja eneseteostusvabadust. Kuigi, nagu alati, tuli ette ka situatsioone, kus planeeritud ja oodatud tegemised-olemised olematuks jäid ning kuhugi lähitulevikku lükatud said. Küll tuleb ka aeg. Loodetavasti ikka tuleb.
Ka minu vaheaja nädalavahetus sai täidetud erinevate inimeste, olukordade, kohtade ja muljetega. Sest küll kooliaeg jõuab tuua rutiini ja üheülbalised kiirelt mööduvad nn puhkepäevad nädala lõpus.
Reede, 31.oktoober, kuu viimane päev. Juba mõnda aega tagasi on ka eestlased üle võtnud sellise toreda lääneliku püha nagu Halloween. Jah, tuleb tunnistada, ka minul on selles oma süü etendada - juba mõnel aastal oleme seda Lauraga vaikselt ja tagasihoidlikult tähistanud; aga võib-olla ei ole mõte niivõrd Halloweeni kui ameerika kõikide pühakute päeva tähistamises või õõnes kõrvitsates, vaid lihtsalt uueks põnevaks põhjuseks kokku saada ning midagi ühiselt teha. Sel aastal läks siis veidi teistmoodi. Nimelt pidi reedel toimuma kunagi üles riputatud idee kohaselt klassikokkutulek, ent sellele eelneval õhtul saime teada, et pidu jääb teatud korralduslikel põhjustel ära. Niisiis ei olnud enam paika, kuhu kokku tulla. Kuid paar Mustvee klassikaaslast tulid mõttele korraldada valitud seltskonnale pisike eraviisiline istumine. Ja see ka toimus. Mõningate lisakülalistega. Mida aeg edasi, seda rohkem tuli rahvast juurde ( peo lõhna ninna saanud külalised kutset ei oota) ja ruum täitus inimestega, kes ei oleks olnud asjaga kohe kuidagi seotud. Kuid mis sa teed.. Me olime rahumeelsed ja kellelegi turja ei karanud. Ühel hetkel otsustasin reeturlikult lahkuda ning koju magama minna. Kõiksugu totakate teemade ning olukordade kiuste, mis sel õhtul juhtus, oli huvitav.
Laupäev tõi endaga uued tuuled ja uued ideed. Tegelikult helistas K. mulle juba reede hilisõhtul ja teatas, et saabub maale. Laupäeval mõtlesin asja ja taaskord millalgi välja pakutud variandi üle järele, otsustasin, et jõuan oma kooliasjadega ikkagi õigeaegselt valmis ning õhtu ennustas tuua põnevaid hetki. Tõotas tulla üks järjekordne hommikusse vajuv ebatüüpiline laupäev. Nõndaks siis, võtsime L. kaasa ja sõitsime Tartu. Plaan oli külastada seda paljureklaamitud Club Tallinnat. Ent ajavarude sisse sai nihutatud ka meeldivaks üllatuseks osutunud Trehv, sõbralikult ilkuvad vestlused, friikartulid, viinerid, heietused salapärasest sardellist, saatuslikud suhkrupakikesed ning blondiininaljad minu kulul. Jei!
Edasi saigi mindud klubirallile. Õhtu teemaks oli sini-must-valge (loe: õhtu oli täidetud ajatute eesti hittidega klubivõtmes). Peale selle, et õhtu jooksul sai L.-ga oma jalad päris valusaks tantsida, kahtlases olekus 'klubiässasid' tõrjuda ning ohtralt tantsusaali suitsu sisse hingata, suutsime leida kogu sellest inimmassist ka paar huvitavat inimest, kes meiega kenasti rääkisid ning lõpuks isegi ühist pilti palusid. Lisaks saime ühelt neist kingituseks pisikesed sinimustvalged trikoloorid. Vot siis. Ja järgmisel hetkel mäletan end väsimusest ja elamustest ja valjust muusikast kumisevast peast autos vaikselt unne soikumas. Ka L. tegi seda. Ja K. R.-l oli see keelatud - tema ülesanne oli meid ohutult koju sõidutada. Seda ta ka tegi. Võib õhtuga rahule jääda.
Ja nõnda siis, täis erinevaid emotsioone ja uusi kogemusi, suundume taas kooliaega. Ehk jõuab selle kõrvalt millegi põnevagagi tegeleda. Tere, november.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar