(On taas) november
Vaatab vaikides sinine kuu;
akendel küünlaid põleb.
Viinapuu väätides sosistab tuul;
täna me silmi ei sule.
Pihlakamarjadelt härmatist langeb;
öö on pime ja must.
Tänavanurgale kuhjame hange
kunagist mälestust.
R: Ekseldes varjudes, pikk näib maa;
öögi tundub nii pikk.
Ainsaks kaaslaseks meile on saan'd
ühine minevik.
Vaatab vaikides sinine kuu;
tänav on tühi ja kõle.
Ukse ette on lükatud luud;
täna ma koju ei tule.
Valgele lumele sõnu ja tuhka
pudeneb; küünlad ei põle.
Tänavanurgal üks hang vaid puhkab.
Homme sa enam ei tule.
R: Ekseldes varjudes pikk näib maa;
öögi tundub nii pikk.
Ainsaks kaaslaseks meile on saan'd
ühine minevik.
Vaatab vaikides sinine kuu,
kuidas vastu su ust
langeb helbeid; neist joonistab tuul
talveöö viirastust.
Ja nii need laulud sünnivadki. Hopp! ja valmis.
(Siinkohal uued lubadused: teinekord postitan paar muud teemat ka ; ))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar