Nagu lubatud...

__________________________________________________
Lisaks sellele pildile, mõtlesin, et kriban siia ka oma viimase luuletuse... vaadake ise...

Su igat...

Su igat pilku kannan enda sees:
nii tihti olen näinud naermas Sind,

ning vahel on su silmad nukralt vees;

neis alati Sul peegeldumas hing.

Su igat sõna hoian endas kinni,

ei suuda lahti lasta neist niipea.

Jah, sõnadetagi ma usun sinu silmi,

ent vahel meenutada neid on siiski hea.

Su igat puudutust ma tean kui tänast,

nii meenub mul', et märkasid sa mind.

Ei ole miskit paremat sest väiksest särast

kui tunda - kusagil just vajatakse sind.

Su igat lehvitust ma meeles pean,

nii ''tere hommikust'' kui ''hei, mis teed''

Ja neidki, kui kord sammud eemal' sead,

et lahkuda ja minna oma teed.

Su igat kirja hoian sahtlis alles,

neid vahel loen, et mäletada Sind -

ma tihti meenun'd Sulle varavalges,

just sellisena, nagu näed Sa mind.