We are all drifting reefwards now, and faith is our only anchor (B. Stoker)

Kas Sa mäletad?
Mina küll mäletan. Seepärast võingi öelda, et eilne linnapäev oli teistsugune. Eks midagi oli ju sama ka. Lava oli sama koha peal, lõke põles samas paigas, üsna sama moodi, küllaltki sama soojalt. Ja ilutulestiku sätendavad jutid lendasid südaööl ka peaaegu samamoodi taevasse nagu eelmisel aastal. Ent palavust oli tunduvalt vähem. Järve pole päris pikka aega ujuma jõudnud. Jõgi on vajadusel jahutust ja lähedust pakkunud. Sel aastal niisiis.. Anmatino ja Terminaator olid midagi uut. See, et mu õde oma kihlatuga päeva meil külas veetis (ärgem unustagem ka vanaisa), oli uudne. Ja see, et nad mõne tunni pärast mu endaga kaasa Tallinnasse viivad, - kas tasub mainimist?

Igatahes. Et mul on teised mõtted blogi suhtes (ehk teisisõnu I’m having second thoughts about my blog) aka kas ja mida ja kellele kirjutada, siis ma ei oskagi midagi rohkem öelda. Näis, mis sellega saab..

Sügisel igatahes jään ma paljudest inimestest ilma ja pean oma elu kuidagi teisiti ümber mõtestama. Ega mul nende pärast nii mõrukurb ei ole, vastupidi – see, kuhu nad lähevad, teeb neile head ja rõõmu ja.. ehk viib nende unistused täide. Üksiti viib nad ka eemale. Aga olen õnnelik koos nendega. Kui nemad on õnnelikud.

Kuid ma ise lähen ka eemale. Mõneks nädalaks. Ära mõtte- ja vaimueksiili. Saarele. Sinna “välismaale”. Täna õhtul olen pealinnas ja juba 24 h pärast alustan sõitu. .
Tulen jälle sama vana jutuga, et .. Ah. Jah. Mis ma ikka. Igatsus ja puudustunne saavad liiga ära leierdatud, kui ma peaksin nad nüüd jälle kõneaineks võtma. Jäägu.
Ma olen juulikuistel väljasõitudel ja ühishetkedel vast mõtteid ja sõnu ja hetki mõnevõrra ikka kogenud ja varunud ning kui neid ka juurde ei tule, elan mõnda aega neist ära.
Päev korraga.

and the history books forgot about us
and the Bible didn’t mention us
the Bible didn’t mention us
not even once

კეთილ მგზავრობას გისურვებთ !

Terminaator - Juulikuu lumi