'Kadunud rajad'

Tavaliselt ma sonette ei kirjuta, aga kui kästakse, siis peab . .

Ma tuldud radasid ei taha enam käia,

sest uhub lainegi ju lossid liivalt

ning kord kõik jäljed tuuled viivad.

Mu tuldud rajadki nüüd lõputuna näivad.

Sa läksid teed, mis tagasi ei tule.

Ei ühtki viita usaldanud sa

ning kellelgi ei lasknud keelata,

vaid läksid, võttes kaasa suve.

Ma järgnesin sul pimesi, kuid sina

otsustanud olid siiski kaduda.

Ja tuldud radasid ei kõnni mina.

Mu selja taha võite müüri laduda.
Kui kaotan lootuse, ei tagasi saaks minna.

Sest ammu enesesse olen eksin'd ma.