Shut your eyes and think of somewhere...

.... See on hea laul. Just hiljuti avastasin selle enda jaoks. Snow Patrol. Viimasel ajal on melomaania eriti tugevasti tunda andnud. Ei teagi, miks. Võib-olla selle pärast, et ma Hiiumaal nii kaua ilma muusikata pidin elama. Muusika on mu eluks vajalik, kas teate. Jah, vahepeal kuulasime Lauraga tema mp3- e ja nädalavahetustel olid diskod ja peod ja möllud, aga ikkagi.. midagi oli puudu. Enne ärasõitu sain isegi laivesitust kuulda(jällegi tänud HN-le) ning ise pilligi mängida.. Sain oma doosi kätte. :) Nüüd on siis jälle hull lugu. Kuulan päevad läbi muusikat. Kui aus olla, siis hetkel on täielik vaikus. See on see vaikus, mida ma vahel vajan.

Lähen kohe raamatut lugema. '2 grammi hämaruseni'. Laura soovitas. Järjekordne noortekas. Ühega sain enne Hiiumaad otsakorrale. Aga see raamat jäigi kapi peale tolmu korjama. Nüüd, peale kuud võiks ta uuesti kätte võtta ja läbigi lugeda.. Jah, noortekas. Diana Leesalu. Mitu korda olen üritanud midagi tõsisemat kätte võtta ja sellesse põhjalikumalt süüvida. Midagi tõsist ja sügavat. Midagi, mis paneks mõtlema ja oleks hariv. Omal moel. Aga kordagi pole seda veel teinud. Ei tea, kas pole mul piisavalt aega, et tõsiste teemade üle juurelda või liiga sügavatesse kirjandusteostesse laskuda. Asi piirdub alati tavaliste juturaamatutega. Mitte, et need mõtlema ei paneks. Panevad küll. Ja ega ma igat roosat noortejuttu ka kätte võta. Mulle meenub, et viimane tõsine raamat oli K. Ristikivi "Rohtaed". See oli kohustuslik, aga hea. Ja kunagi lugesin niisama läbi Hemingway "Cat in the Rain". Aga kuna see oli ammu ja inglise keeles, ei jäänud sisu väga meelde. See selleks..

Jorma siis julges selle täna välja ütleda: kooli tahaks. Ma täiendasin teda: mitte õppimise ja rutiini, vaid seltskonna pärast. Koolikeskkond on lihtsalt teistsugune. Ja huvitav. Kohati. Tänan. Ma juba arvasin, et ma olen ainuke, kes sellele mõtleb. Jorma on tore poiss. Tänan selle sulepea eest, mille sa mulle Tuneesiast tõid. Asjalik kingitus asjalikule inimesele, nagu sa ise ütlesid. :) Jah, ja ära unusta, et me pidime fototripile minema. Varsti. See polegi nii kaugel enam.
Huvitav, kas tead. Ma tean sind ainult ühe õppeaasta, aga mulle tundub, nagu teaksin sind terve elu. Sa vist mõjud inimestele nii. Hästi. :) Aga varsti näeme siis.

Pilt on Georgi tehtud. Ma naeran. Kahtlen, kas ise teangi et mind pildistatakse. Vahet pole, nii tulevadki kõige paremad pildid.

Jäätist tahaks. Heh. Imelik. Olen küll, jah. Ja pealegi avastasin endas uue sõltuvuse. Ammu juba, aga nüüd ütlen välja kah. Ma olen sõltuvuses erilistest ja huvitavatest inimestest. Mul on neid vaja. Eluliselt. Ma ei oskagi arvata, kas see on hea või halb. (Samas, ma kardan endiselt inimesi... oeh). Ma ei saa ikka üle.. See lause kuulub tegelikult Keiule, ja teises kontekstis. Aga ma kasutan seda. Nüüd. Seal, kus tahan.

Olgu, head ööd.