laupäev, 25. jaanuar 2014

Koobas.


Meisterdasin neljapäeval Vanemuise suure maja lavale ühe näidendi lavakujunduse. Tagaseinal on Edward Hopperi "Girlie Show" ja seina peal ukse kohal väreleb tummfilmistseen, taustaks "Pan's Labyrinth - Lullaby (Extended)"
Save for the fact that there is very little to be said - and even less to be 'lived', for lived experience is crushed, vanquished by what is 'conceived of'. History is experienced as nostalgia, and nature as regret — as a horizon fast disappearing behind us. This may explain why affectivity, which, along with the sensory/sensual realm, cannot accede to abstract space and so informs no symbolism, is referred to by a term that denotes both a subject and that subject's denial by the absurd rationality of space that term is 'the unconscious'.
Henri Lefebvre "The Production of Space". Ma soovin, et ma saaksin selle raamatu võtta sisse nagu pilli.
Stsenograafia essee on küll tehtud ja hinne käes, ent ruumi mõiste on äkitselt saanud uued mõõtmed. Selline tunne, nagu nende uute mõõtmete mõistmine on mulle kohutavalt vajalik ja kui ma nendele ei mõtle, olen endale midagi võlgu või käitunud maailma suhtes ebaõiglaselt.

Ahjaa, näidend oli Martin Alguse "Koobas". 

Kommentaare ei ole: