"Öö on ilusam, külm on soojem.."

"Pole vaja mäe tippu, et otsida rahu, ega ka suurde linna, et leida kära; mõlemad peituvad meie enda sees. "

(Romano Battaglia, "Vaikus") 

Mul on taas see tunne, nagu oleks mu elu üks suur emotsioonide siinusfunktsioon. Tublid paar nädalat kindlasti. Olen öösiti jälle kergekujulise somnambulismiga tegelenud, mäletamata hommikul esimese hooga, kuidas või miks mingid asjad toas teise kohta tõstetud või peidetud on. Mitu nädalat ärkan ma üürikeseks ajaks mõistmatult vara, sundides end siiski uuesti magama jääma. Või siis ei jäägi, nagu tänane näitab. Mitte, et ma omale und ei saaks võimaldada - minu unetundide arv ei korrelleeru kuidagi minu enesetundega.
 Psühhopatoloogiasse süvenemine ei ole siinkohal ka just abiks. Öösel diagnoosisin endal afektlabiilsuse ja psühhomotoorse rahutuse ja/või akatiisia. See selgitab ka viimase aja Vainola-, Vennaskonna- ja Alenderi-lembuse. Vitamiinid ei näi toimivat. Vähemalt mitte sellise koguse juures, mis ma neid praegu tarbin.
 Viimase nädala jooksul on vähenemas ka söögiisu; sellest, et midagi pole tavapärane, andis tunnistust minu ükskõiksus lauasahtlis oleva tahvli šokolaadi vastu.
Sess ei ole veel täielikult alanudki, kuid ma olen stressi äärel ja eksistentsiaalse kriisi lävel. Või teinud juba esimese sammu.

Nägin just, et väljas sajab lund.
Viimaks ometi!

Eilne hilisõhtune pikk jutuajamine Werneris oli nagu palsam hingehaavadele. Sain ise ka aru, kui kergesti ma liimist lahtilöödav olen. Ning seda enam - kui väga on mulle selliseid hetki tarvis, et tervemõistuslikult edasi elada. Mõneks tunniks tuli rahu ja tasakaal. Ma olin liigutuseni tänulik. Iseenesest lootsin, et see tunne püsib kauem.
Ent tänane päev lõi - plõks! - mu silmad valla ja jälle on tahtmine haarata mullikile või mehaanilise pastapliiatsi järele. Esimest mul ei ole, seega..

Ma teadsin, et see poolaasta tulebki just selliste karide rikas. Ime, et ma üldse siiani võrdlemisi adekvaatselt toimida olen suutnud. Ja selle "ära-ärata-mind"-faasi võiksin ka võimalikult kiiresti läbi põdeda, üle elada, maha jätta.
 Lohutuseks: praegu pidavatki selline aeg olema. Mitte ainult minul.

Sõidan uuel nädalal koju ja loodan, et saan oma kaks nädalat rahu ja vaikust.