Reede hilisõhtul registreerisin enda olevat Genklubis, avastamas ‘maailmamustreid’ ja etno-dub’i järele ennastunustavalt tantsimas. Poolteist tundi hiljem oli laval Svjata Vatra, ma olin valmis väänama ukraina rahvamuusika saatel oma riideid, kusagil kuklas kükitava hirmuga (Geni kohta) meeletu rahvamassi poolt tallatud saada. Kõik ülejäänu oli flow.
Ai, Kalyna-Malyna!
Ilmselt sain ma oma elu esimese ja vägagi mõjuva etnomuusika-kogemuse. Tõepoolest.. Meie poolt etno-dubi’iks kategoriseeritud tantsumuusikaga pole ma varem kokku puutunud. See-eest oli esimene kord päris hoogne. Hop-hei!
(Isverus.. ma vist tahan folgile…)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar