Laupäeva hommik Tartus on täitsa ilus.
Kuulan rõõmsasti ungari alternatiivrock’i ja mõtlen, et teen lõunaks pannkooke.
Ja üleeile tuli luule peale.
(Ei mingit allteksti, palun. Ja see ei ole tõsine luuletus, eks.)
Raskemeelsus
Sulle ma kirjutaks haiku ja oodi,
Sulle ma oleks truväär.
Sulle ma heegeldaks silpidest krooni,
sellega ehiks Su pää.
Sulle ma kirjutaks tanka, šansooni.
Sulle ma oleks rapsood.
Sulle ma ehitaks värssidest trooni,
sinna Su istuma tooks.
Sulle ma kirjutaks renga, gaseeli,
Sulle ma oleks aoid.
Sulle ma hakkaks metressiks, metseeniks..
..oh, kui Sa vaid poleks nii loid.
Ega’s ma muud tahtnudki öelda. Hopsti!
______________________________
*mõttetu kiri pudelis
3 kommentaari:
Tõepoolest, kui su mitte-tõsised, muuseas sündinud luuletused sellise tasemega on, siis jään huviga ootama tõsist kraami.
Indrek
Okei, sa võibolla ei mõelnud selles mõttes mitte-tõsist. Aga jah - milleks üldse kommentaarida, tekst elab niikuinii oma elu
Heh, Sa said mu mittetõsisusele pihta.Ma pidasin silmas, et seda luuletust (mis tuli tõesti nii 10 minutiga) ei maksa võtta meeleheiteviljana, vaid undiliku muigega ; )
Eks oma elu elab ta niikuinii, kuid ma pidasin paremaks sünnilugu siiski ära märkida.
Postita kommentaar