Miskist ja millestki.

Tere hommikust.
Mis hommik ta enam ikka on, kisub juba lõunasse, aga ma pidasin sobivaks praegust hetke siiski hommikuks lugeda. Minu jaoks kestab hommik kuni kella kaheni, siis algab lõuna ning nelja võib juba varajaseks õhtupoolikuks lugeda.
Ilmselt kadusin ma ebahuvitavatele juturadadele. Mainin siis veel nii palju ära, et täna äratas mind suur ja soe päikesepaiste. Ta ilmutab end üha rohkem ja pikemalt – selle üle on mul hea meel.

Täna on järjekordne “pannkoogine” hommik. Olgugi, et ma pannkooke ei teinud. Aga tunne on selline. Tõsi, pannkooke tegin eile ja need on kapis mind ootamas.

Loopisin jälle kahe suupoolega lubadusi kirjutada miskist ja millestki. Ahjaa. Kirjanduse ja kultuuriteaduste pidu. See jääb nüüdseks kena kahe nädala tagusesse aega. Aktiivsed kursakaaslased otsustasid oma organiseerimise- ja peosoovi mitte kiivalt vaka all hoida, vaid jagada seda kõigiga. Ja justnimelt kõigiga, kes vähegi raatsisid 3. märtsi õhtul Pocketisse sattuda. Ei tea sellist kohta? Ausalt öeldes, enne seda õhtut ei teadnud minagi. Aga las ma jagan oma tarkust : Pocket on omapärane ja tore koht bussijaama kohal, Rehepapi II korrusel. Võtke teadmiseks. Esialgselt kursusepeona plaanitud üritus võttis omale üleülikoolilised ning teoreetiliselt ülelinnalised mõõtmed. See tähendab, Sina, kes Sa sel õhtul sihitult ringi ekslesid (sest ilmselgelt pole Sul siis elu, et Sa sihitult ringi ekslesid), oleksid võinud uksest sisse astuda. Kui Sulle enam selleks ajaks ruumi oleks olnud. Esimesed 100 õnnelikku said tervitusšampuse. Kas tasub mainida, et juhtusin 20 min enne algust kohal olema ning mina ja Lee olime esimesed tervelt 40 min? Ütleme nii, et olin ootamatult varajane, ei muud. Ja teised ei julgenud kohe algusajaks tulla.
Ja mis siis toimus? No, õllejoomine on vist trafaretne näide. Jah, esmalt joodi aja peale, käru-asendis. Siis juba vabalt valitud aja peale püstises asendis, viimaks olid esindatud igasugused põnevad asendid. Tantsupõrand sai kuumaks tantsitud juba paari esimese tunniga. Õhtu jooksul ei jäänud ta kordagi tühjaks. Korralik pralle, peaks mainima. Sealjuures tasuks märkida, et peo stiil oli “viks&viisakas” ning kõik sellest normist ka kinni pidanud olid. Ei mingit dressipüksipidu tossulisandiga. Üksnes selle pärast jättis õhtu kultuurse mulje… nojah, ka selle pärast, et enamikus oli tegu kultuuritudengitega. Samas, ei või pead anda, sest võõrast rahvast oli väga palju.
Pidu kestis varaste hommikutundideni. Ma ei lubanud endal neid ära oodata ja seadsin enne ametlikku lõppu sammud kodu poole. Ma ei ole oma jalgadega just kuigi leebe, ega. Pean nad aeg-ajalt ikka viimase piirini viima. Ent ma ei kurda. Väga huvitav peoke oli.

Ja mis ma veel ütlen?

- Seda, et vahepeal olid sünnipäevad. Käisime endise klassijuhataja ja minu kalli kitarriõpetaja sünnipäeva pidamas, sõime kooki ja rääkisime elust. Emakeelepäeval pidasime pisikese hilinemisega sünnipäeva aga kodus. Palju õnne, emps!

- Seda, et tuleb põnev kolmapäev. Ees ootab teater ja pisike külaskäik väikese muutuse eesmärgil. Juukselõikus sümboliseerivat ju mingit muutust. Värvin siis küüned ka ära, et asi ametlik oleks. Pealegi nägin ma unes, et Jaanika lõikab mulle hoopis teistsuguse soengu, kui ma planeerisin – lühikese. Ühtlasi olid juuksed tavatult valged. Ent ma olin tulemusega väga rahul. Unenägude sümboolika ütleb selle kohta:

• Juuste lõikamine - murede vähenemist ja õnne.
• To dream that you are combing, stroking or styling your hair, suggests that you are taking on and evaluating a new idea, concept, outlook, or way of thinking.
• To dream that your hair is white or turns white, indicates that something important has just been made aware to you. It is a symbol of wisdom and insight. The dream may also be a metaphor suggesting that you are feeling "light-headed".
• To dream that you are at the hairdresser, you are looking to change your attitude. You are ready for change and moving in a different attention.

Nii lihtsalt see siis käibki. Ilmselt on mõne asja vahel siiski üks samm. Kui see kehtib äärmuste puhul, siis miks mitte ka vähem erilistel juhtudel.

- Seda, et minust ehitajat ei saa. Ma ei saaks ühegi korraliku lossiga hakkama, sest konstruktsioon osutub valeks – õhust vist.
Küll aga panustan sellele, et Saatus ei ole veel viimast EI-sõna öelnud ning lootus saada kellekski, kes sureb ja sünnib kordi erinevates eludes ja ajastutes, pole kadunud. Vähemasti annan endale võimaluse ning nüüdseks peaks see võimalus Tallinna poole teel olema.