Teatan, et lund ei ole ikka veel. Hoolimata sellest, et kõik sellest isegi aru on võinud või võivad saada, ütlen igaks juhuks ikkagi, väljendamaks oma isiklikku nördimust. Ja loomulikult istub sees pisike lootus, et kes iganes lume röövis ja teda nii kaua kinni hoiab, tunneb seda postitust lugedes närivaid süümepiinu ning heastab oma teo.
Ometi on märke jõulude tulekust näha. Majad, poed, puud ja tänavaääred on tulukestega ehitud - seda küll. Aga mis veel: päkapikud on liikvel. Justnimelt. Ja mitte üksnes koduskodus, vaid ka Tartus. Tõesõna, ise nägin, ise rääkisin (jah, ka pea kahemeetriseid päkapikke on olemas). Ilmus reede õhtul täiesti varjamatult (mis on päkapikkude puhul üsna eriskummaline) ukse taha, meepurk käes. Seekord magusa eest verd ei tahetud.
Et kõik mu ümber vesiste jänesesilmade ja ragisevate häältega ringi liiguvad, on toodud kingil hinnaline väärtus.
Aitäh päkapikkudele.
Kui ma aga peaksin Jõuluvana käest midagi soovima, siis kas see võiks olla jõud? Ma sooviksin jõudu, et teha ära kõik need virnad eksameid, mis mind rõõmsasti veel ees ootavad. Ühest ma pääsesin, teisega (selle kõige ebaõnnelikumaga) sain maha eile. Oli küll jube, aga vähemasti on see nüüd seljataga ja taga nutma teda ei hakka. Ning kuniks ma pole saanud tulemust, et olen läbi kukkunud, ei plaani vabal ajal glossimise ega morfoloogilise analüüsiga suurest huvist ka tegelema hakata.
Lume puudumist kavatsesin kompenseerida ohtra hulga jõulumuusikaga. Aga miskipärast ei õnnestu selle kuulamine üle paari minuti. Miks? Selle '’miski’ põhjus on nimelt selles, et juba nädal aega olen taasleitud armastuse kütkeis. Saatuse tahtel poes leidsin ta taas, kui kuulsin raadiost uut singlit. Ja peale selle kuulmist olin enda peale vihane, et ma seda varem kuulnud ei olnud. Oleksin pidanud. Juba paar kuud. Otseloomulikult jooksin koju ja heastasin oma rängad valesammud.
Anna andeks, Matthew Bellamy! Anna andeks, et ma Sust nii kaua lahus olin ja teiste vendadega serva tegin. Sa oled endiselt mu mõtteis, playlist’is ja südames. Oled alati olnud. Kohe Franzu kõrval. Jah, isegi kõrval, mitte enam järel.
Täiesti ebareaalselt hea.
Kus mu kõrvad varem/vahepeal olnud on?!
Vahepeal olin Tuhkatriinu. Kuid sellest millalgi hiljem. Kannatust.
Laske Muse’il end ennastunustavasse embusesse mässida.
Mindtrack: Muse – Map of the Problematique
6 kommentaari:
Ega sa ometi tänapäevast jõulumuusikat ei kuulanud?
Vaene tüdruk...
See ju lausa tilgub imalast rahaahnuse rasvast.
Minu käest saad (kuigi arvatavasti see sulle ei meeldi :D)
Ära muretse, ma kuulasin vana head jõulumuusikat bluesikastmes ja instrumentaalivormis : )
Ja sulle meeldib? :-0
Tore...
(ps - kui sa ütled a-Muse-ing, siis jääks nagu mulje, et sa Muse'ile oled absoluutselt vastu :D )
Kõlab küll : )
(ja ma ei rõhutanud niivõrd prefiksit - sest sõna musing ei ole olemas inglise keeles, kuivõrd amusing/amuseing .. kalambuur, mõistad ; )?)
Jah, ma sain aru, aga lihtsalt avastasin huvitava mitte ettenähtud sõnamängu.
Ja kui sulle todane jõulumuusika istub, miks sa siis minu omast keeldusid? :D
Vaata, Frank Sinatra & Bing Crosby 'White Christmas' ning Kenny G versioon on erandid. ; )
Neid ikka kuulaks ju.
Postita kommentaar