reede, 13. november 2009

Heaolu verehinnaga.

Reede 13 algas poole liitri vere kaotusega.

Olgu, kui nüüd aus olla, siis peaks ütlema loovutamisega. Kas ma olen arust ära? Ju siis. Aga tõsi see on: palusin end Verekeskusesse kaasa sõidutada ja lubasin heledates vormides tädidel omale nõela veeni lükata. Aitäh sõidu ja mentaalse käehoidmise eest.

Selline eneseületus siis. Sest kord pidin ju end veenma selles, et foobiad ei ole muud kui inimmõistuse vili ning – nii võimatu kui see ka ei tunduks – doonorlusse ei surda. Ja tõsiasjad, et olen tundmatus kohas, kaugel heast ja harjumuspärasest ning piirisituatsioonis, kus mina kedagi ei tunne ja mind ei tunta, on hoopis lihtsam säärase sangarlusega hakkama saada. Anonüümsus on kõige mõjuvam turvatunne.
Ja mida ma siis sain, peale augu veenis ja väga eriskummalise tutvumise oma saatjaga? No, mõistmise, mis on mu veregrupp, hemoglobiinitase ja miks nuuskpiiritus nii (kuri)kuulus asi on (ei, ma ei kaotanud pilti ära, aga tädid heledates vormides arvasid, et äkiline palavushoog võib sinnani viia); kogemuse, küpsiseid ja šokolaadi. See viimane on kaalukas motiveerija, ma tean. Tõeline väärtus aga on ikkagi see, et sain endale tõestada: pole olemas võimatuid asju - on piiratud mõtlemine (kui tihti pean ma seda ütlema.. ). Minu jaoks oli see üks kõrgemaid mõõdupuid. .. See oligi see mägi, mille tahtsin ületada järgmisena. Done.


Ja kui kõrvale arvata kogu see ebameeldivus, mis tuli lihtsalt välja lülitada, oli tänane vereloovutamise aktsioon mulle paradoksaalselt vajalik – et tunda heaolu. Oma põhimõttekindluse, julguse, huvitava hommikupooliku ja.. šokolaadi pärast. Nagu esimene teenitud palk.

Vaatan kilekotipelikaniga tõtt. Ta justkui küsiks: millal siis jälle kohtume? Ma vastan kerge muigega: Oh ei, mitte niipea küll, aga.. ma ei ütle enam kunagi "iial!".

---

Eile oli Kafka. Ja oli õhtu, täis meeldivat seltskonda, tantsu ja häid emotsioone. Aga sellest teine kord.. (Ma lükkan oma lakoonilisuse verevaeguse kaela ja lähen oma ‘veremaitselist’ šokolaadi sööma.)
Nii need asjad elus käivadki. You give –you get.
--

Meeleolumuusika: Kasabian - British Legion

Kommentaare ei ole: