esmaspäev, 24. oktoober 2011

"And in a year, a year or so..

...this will slip into the sea.
Well, it's been a long time, long time now
since I've seen you smile.."
Ainuüksi selle laulu pärast võiksin ju öelda, kui väga tore oli tänane spontaanne väljasõit Võrtsjärve äärde, aga ilmselgelt teeksin ma nii mõnelegi teisele ilusale hetkele, olule, loole ja inimesele liiga.
Ei, kõik psühhopatoloogia loengud ei pea lõppema ekspromt-rööviga, eesmärgiga sõita päiksele järele ja vaadata loojumas punast kõrvitsat Võrtsjärve kohale horisondi taha. See üks kord oli nii - ilus, ja ma olen selle eest neile neljale tänulik. Ennekõike MJ-le, kelle auto ja mõte see oli. Ja eks ikka Krbnz'ile, kes mulle küüti pakkus.

***


Nägin öösel unes, et flirtisin (üsna siiralt, kusjuures) oma õppejõuga, kes ootamatult ülepeakaela minusse mõne hetke pärast armus. Vaimusilmas nägin Õhtulehe esikaanel pealkirja "Õppejõu abielu purunes - uus armastus", aga see ei seganud mind endale ütlemast, et "ehk see ongi mu õnn".
 Ühesõnaga, nii juhtub, kui liialt pühenduda eesolevale eksamile ja veeta jäägitult oma õhtud ühe õppejõu materjalide (mh videoloengute) seltsis. Unest virgumisele järgnes hukkamõistev facepalm. Nüüdseks on see tunne liikunud lahtrist FAIL lahtrisse HUMOR. Mis siis ikka, naaskem õppimise juurde. Ehk läheb pärast mandariini-juustuburgeri-jäätise-lõhnalist trippi linnast välja täna öösel plot'i koha pealt veidi paremini.

Kuulake  Beiruti Nantes'i!

"And I'll gamble away my fright.
And I'll gamble away my time"

Kommentaare ei ole: