Pauguga!

See oli tujuküllane ja arendav aasta.
Ma võin seda öelda, sest olen aasta vanem. Olen nüüd vana ja elukogenud. Nii vana, et saan aru ja oskan kindlalt öelda, noogutan eneseteadlikult pead ja kinnitan noorematele: “Jah, nii see tõepoolest oli” (järgneb tark ja kõiketeadev pilk kaugusse).
Ühesõnaga - sain 21 ja võin nüüd kasiinosse minna, kanget alkoholi osta ning kandideerida riigikogusse. Esialgu ei ole ega plaani ma ühtegi neist teha.
Jõululaupäeval võtsin perelt ametlikult vastu õnnesoovid vanaks saamise puhul. Traditsiooniliselt. Kenasti.
Esimesel jõulupühal olin kodus, rookisin lund ja lootsin, et bussid sõidavad. Et nad seda õnneks tegid, asendas traditsiooniline sünnipäevalaud süldi ja heeringarullidega igasuguse kasiino, Sovetskoje igristoje selle kraami, mis kanged mehed uttedeks teeb, ning pantomiim-versioon Aliasest mistahes istungi Toompeal. Selle viimasega, tunnistan, oli hoog juba Genis käigust sees. Seekord õppisime seda, et kui vastus pole ”sukeldumine”, siis on see “telk”. Pikema jututa oli mitmel moel armas kahekümne teise eluaasta algus. Mul on sellest päevast nüüd kaasaskantav mälu, soojad sukad, ilusad sukad, vastupidavad sukad, palju šokolaadi, lilli ja purpurne karbike kahe rea kivikeste ja 925 kraadiga.

Kõige austuse juures Ilona Laamani vastu:

Kuldne keskiga

    ma olen juba nii vana
et panen end ise riidesse
olen veel nii noor
et mind võetakse riidest lahti

Kui mina, Ninni Nugis
ja United States of America
avastame teineteist
oleme üksteisele NN ja USA

Veel on tulevik ees
veel võivad ajalehed koguda materjali
mu nekroloogi jaoks
veel nimetatakse mind paljutõotavaks

Veel võin ma otsida USA'd
ja leida oma India

Vahepeal jõudis hulga lund juurde sadada, 150 aasta lumerekord on löödud nagu hilissuvine kärbes vananaistesuve leitsakus. Lõin Monika tulekuga Alenderi parafraasi: Nii palju on lund, et otsa ei näe/ja sumbates lõppeks mul jaks./ Kui sumpaksid vastu ja annaksid käe, /las hange siis vajuks me kaks. Nüüd on Scarlett lisa toonud; järjekord järgmise lumesaju nime jaoks on rõõmsasti üle kahe aasta pikk, seetõttu ei hakanud ma D.-nimelisele ilmastikuanomaaliale pretendeerima ja võtsin leplikult lumelabida taas kätte. Lükkasin uuele aastale tee lahti ja nüüd ootan seda. Vanale aastale kinkisin lohutuseks esimese endaavatud šampuse. 25. detsembri katse läks aia taha (st ei läinud alguses üldse ja siis ei läinud ikkagi minu käes) ja et mitte mömm olla, haarasin täna härjal sarvist – ehk pudelikaelast. Kõik on elus, vaip on kuiv, lagi terve. Võin enda üle uhke olla. Ja möödunud aasta üle ka.
Uus toob euro, toob Euroopa kultuuri, toob eksamid ja .. Eks kõike muud ka. Mida ja kuidas täpsemalt, võime vaid lootusrikka põnevusega oodata. Selle kõige, mis 2010 sisse mahtus, saadame väärikalt ära. Pauguga!

Kohtumiseni kassiaastal.