Bioloogiline.

Sula! Väljas on äkki plusskraadid ja sajab vihma. Ootamatu pööre jaanuari esimese dekaadi puhul. Ehmatasin oma tunde peale ära ega saa seda enam enda seest välja. Mõtlesin äkitsi kevadest. Ja see tundus nii võimatu ja võõras, et pani lausa kohkuma. Mis oleks, kui homme algaks kevad? Mis tunne see oleks?
Korraga on kevad mulle muutunud millekski uueks. Nagu oleks ta lähedane sugulane, kes aastaid ära on olnud ja nüüd külla tuleks.. Ja kellega ei oskakski millestki rääkida, ainult vaataks, pealaest jalatallani. Rõõm on küll, aga.. Ei oskaks, kuidas olla. Mitte halvasti, aga kuidagi.. Pentsikult.
Mul on kevadega sama moodi. Sel aastal. Kevad tunduks mulle praegu ehmatavalt kohatu. Nagu ta ei peaks siin olema. Jah, ma mõtlesin selle üle. Ma ei kujutaks kevadet ette. Ei kujutaks Tartus kevadet ette. Ja see on nii naljakas. Justkui talv oleks vaikimisi elukeskkond. Kõikjal.
Ma olen unustanud kevade lõhna. Ent sügaval mälusoppides ma tean seda. Kui ma seda taas tundma saan, ehmatan ära. Kuid ilmselt – oleks see üks kauneimaid avastusi.

Praegu on aga sess. On raamatud. On eksamid. On seljavalu. Jah, ta on jälle siin, nagu eelmiselgi jaanuaril.
Kui see hullus kord läbi saab, on lootust ka valuga hüvasti jätta. Ja ehk isegi tervitada Svensoneid.

Seniks. .

Aminohape ja neuropeptiid
söögi alla ja söögi peale
marihuaana ja ketamiin
söögi alla ja söögi peale

*

Kõikjal on härjapõlvlased.
Miks nad küll Iirimaal pole?
Kes neil nii rännata laseb?
Ega nad tigedad ole?

Ah tühja kah, kass tegeleb nendega ise.

*

Kui võiksin olla üks osa ajust,
siis oleksin mandelkeha.
ükskõik mul oleks meeltest või tajust;
siis oleks muudki teha.

Hippokampusega teeks pulli
mängiks peitust, kui öösel ei maga,
või kabet või golfi või kulli,
mammilaarkehi ajaks koos taga.

Narritaks taalamust, globus pallidust,
substantia nigrale küpsetaks piruka,
unistaks lilledest, nurmest ja niidust.
kuniks keegi mu vagaseks virutab.

Siis algaksid tundetud päevad. 
Ei mingit nalja, ei naeru.