Aega veel on.

See siin saab öeldud.
Ainult selleks, et midagi öelda.
Et taevas on täiesti must ja ere kuusirp on vajunud  külili.
Et kodus on ootamas ehtes kuusepuu.
Et mul on selle aasta viimane nädal Tartus, kuigi eksameid ei ole.
Et on mitmekümneleheline tabula rasa, mis ootab täitmist.
Et luulekava esietendus oli ära, takka teinegi.
Et andekad inimesed Viljandist käisid Tartus ja ma nägin midagi vaimustavat.
Et homme teeme piparkooke.
Et maailm lõppeb vähem kui kolme päeva pärast.
Et ma ei muretse selle pärast.
Et mind ümbritsevad kümned raamatud erialakirjandust, kuid mina tahan lugeda hoopis Pessoa'd.
Et kui apokalüps ka tuleb, ei taha mina arutult lõpu eel kulutada, vaid kasutada võimalust veel midagi omandada, teha, kogeda.
Et juua rahulikult üks tass teed.