Igaühel on oma salaarmastus.
Neli päeva olin minagi ära. Lähemal talle kui eales annab. Tallinn. Vanalinn.
Iga päev sellest ajast oli iseväärtuslik, killuke kaleidoskoobist, mistõttu ei tahagi ma mingeid üldistusi teha.
Päev 1. Augusti keskpaiga kõige kuumem ja suvisem päev. Hommikune kohtumine Mannu ja tema perega Uuel tänaval oli helge ja hea. Päev möödus aga Kalamajas M&T uue korteri kraamimise, sisse seadmise ja esimese sisseõnnistamisega. Nauditav palsamiäädika-mee vinegretikastmega salat ja pokaalike Austria veini F-hoones, lausa palavas augustikuu pärastlõunas. Õhtupäikeseline taaskohtumine tütikatega Teletorni juures ja esimene proov. Kostüümid. Ekskursioon Teletornis. Igaõhtuseks saanud hilisõhtune sõit 34A-ga kesklinna. Külalised ja olemised, roosa vein ja võrratu kohupiimakook Uue tänava hoovis. Linnahalli katus. Langevad tähed. Jutud ja soovid ja mõtted.
Päev 2. Hommikupudru. Keskpäevane proov algas poolteist tundi hiljem. Dee, õigeaegse osaleja eeliseks oli vabadus kirjutada luuletusi. Nutitelefoni lõbustused ja naerust valusad kõhulihased. Päikesepalavus ja friistail. Piknik ja olesklemine murul. Põige Uuele. Õhtune proov tõi inimesed jälle linna siidrit jooma ja teatrimõtteid mõtlema. Öö Taani kuninga aias. “Kogu aeg ei pea, aga vahel on vaja”.
Päev 3. Vihm ja udu. Pühapäevane kohv. Autosõit Pirita ringrajal. Hommikused laulud ja rõõmud Teletorni väli-cateringi varjude all. Katusealune läbimäng. Lõppematu vihm. Siesta Uuel. Selginemine ning hilisõhtuni kestev mikrofoniproov uduvihmas hämaruses. Uue tänava soojus, vein, juust ja puuvili M&T’ga. Öine kuum saun. Küünlasära.
Päev 4. Iseseisvuspäeva varahommikune kõne. Pereisa suurepärane omlett. Jätkuv vihm ja tuul autoklaasi taga. Esinemisärevus. Perepäev. Performance’id "Teletorni vallutamine": mängisin punaste sukkadega Postikana. 11 ülikoomilist tegelast, kelle hulka kuulusid pikk ja kõhn (aga kõige suurem ja kihvtim sõber!) Leopold, veidi hullumeelne Hunt Kriimsilm, vanamutike nimega Tallinna Kilu, taarat korjav Vigri, boheemlasest filosoof-talupoega meenutav Ajalooline Tõde jt. Kaamerad ja salvestused. Selginemine päeva peale. Naljad ja Angry Birds green-room’is. Lõunasöök ja aeglemine. Vaatama tulnud sõbrad. Õnnestumine ja pilvede vahelt piiluv päike. Jääääre kontserdile botaanikaaias tuli joosta ülejala. Imelise ühise olemise komfort. Isiklik melanhooliahetk, mõeldes kolme möödunud aasta hetkede peale ja taibates, et mu süda lõhestub sellest hetkest kaheks – üht poolt kannan endaga kaasas Tartus, teine jääb maha Tallinnasse. "Viimane tramm". Ilus muusika kandis meid aga tagasi Teletorni, sööma torti ja jooma šampust. Jalgsitõus ning 1050 astet Tallinna kohale. Mähkumine pleedidesse. Päikeseloojang mere taha. Laulud bussipeatuses. Riigipühine kesklinn. Õhtusöök Uuel. Plaanide tegemine Vabaduse väljakul. Kolmetunnine Imago-mäng Mustas Puudlis avaldas nii mõndagi uut ümbritsenud inimeste kohta ning tõestas üksteisetundmise võimeid. Öine hüvastijätt ja kallistused. Sügisemõtted ja jutud.
Järgmise päeva hommikul valmistasin T.’le pettumuse, et putru ei teinud, ent olin ise rõõmus, saades M.’i kõhtutäitvat ja maitsvat omletti. Armastus käib ikka kõhu kaudu. Muuhulgas. Seetõttu ongi mu postituses mainitud nii palju toitu. The moments of love. Istusin bussi ja mõtlesin, miks viimased tagasisõidud Tallinnast on toonud kurku nukra klombi. Muuhulgas. The moments of truth.
Suvi on läbi saamas, aga mu hing on rõõmus ja tänulik olnu eest. Nagu ikka.
Pealegi, ma olin täitsa tore Postikana parimate ja asendamatute kaaslaste seas, igaüks neist the one and only.
Tõeliselt tabav soundtrack siinkohal ongi Jääääre “Vala veini”. Antud juhul küll koos Tõnis Mäega. Aga see on ka ok. Isegi väga.
Ma ei oskaks paremini öelda..
With love,
D.
Neli päeva olin minagi ära. Lähemal talle kui eales annab. Tallinn. Vanalinn.
Iga päev sellest ajast oli iseväärtuslik, killuke kaleidoskoobist, mistõttu ei tahagi ma mingeid üldistusi teha.
Päev 1. Augusti keskpaiga kõige kuumem ja suvisem päev. Hommikune kohtumine Mannu ja tema perega Uuel tänaval oli helge ja hea. Päev möödus aga Kalamajas M&T uue korteri kraamimise, sisse seadmise ja esimese sisseõnnistamisega. Nauditav palsamiäädika-mee vinegretikastmega salat ja pokaalike Austria veini F-hoones, lausa palavas augustikuu pärastlõunas. Õhtupäikeseline taaskohtumine tütikatega Teletorni juures ja esimene proov. Kostüümid. Ekskursioon Teletornis. Igaõhtuseks saanud hilisõhtune sõit 34A-ga kesklinna. Külalised ja olemised, roosa vein ja võrratu kohupiimakook Uue tänava hoovis. Linnahalli katus. Langevad tähed. Jutud ja soovid ja mõtted.
Päev 2. Hommikupudru. Keskpäevane proov algas poolteist tundi hiljem. Dee, õigeaegse osaleja eeliseks oli vabadus kirjutada luuletusi. Nutitelefoni lõbustused ja naerust valusad kõhulihased. Päikesepalavus ja friistail. Piknik ja olesklemine murul. Põige Uuele. Õhtune proov tõi inimesed jälle linna siidrit jooma ja teatrimõtteid mõtlema. Öö Taani kuninga aias. “Kogu aeg ei pea, aga vahel on vaja”.
Päev 3. Vihm ja udu. Pühapäevane kohv. Autosõit Pirita ringrajal. Hommikused laulud ja rõõmud Teletorni väli-cateringi varjude all. Katusealune läbimäng. Lõppematu vihm. Siesta Uuel. Selginemine ning hilisõhtuni kestev mikrofoniproov uduvihmas hämaruses. Uue tänava soojus, vein, juust ja puuvili M&T’ga. Öine kuum saun. Küünlasära.
Päev 4. Iseseisvuspäeva varahommikune kõne. Pereisa suurepärane omlett. Jätkuv vihm ja tuul autoklaasi taga. Esinemisärevus. Perepäev. Performance’id "Teletorni vallutamine": mängisin punaste sukkadega Postikana. 11 ülikoomilist tegelast, kelle hulka kuulusid pikk ja kõhn (aga kõige suurem ja kihvtim sõber!) Leopold, veidi hullumeelne Hunt Kriimsilm, vanamutike nimega Tallinna Kilu, taarat korjav Vigri, boheemlasest filosoof-talupoega meenutav Ajalooline Tõde jt. Kaamerad ja salvestused. Selginemine päeva peale. Naljad ja Angry Birds green-room’is. Lõunasöök ja aeglemine. Vaatama tulnud sõbrad. Õnnestumine ja pilvede vahelt piiluv päike. Jääääre kontserdile botaanikaaias tuli joosta ülejala. Imelise ühise olemise komfort. Isiklik melanhooliahetk, mõeldes kolme möödunud aasta hetkede peale ja taibates, et mu süda lõhestub sellest hetkest kaheks – üht poolt kannan endaga kaasas Tartus, teine jääb maha Tallinnasse. "Viimane tramm". Ilus muusika kandis meid aga tagasi Teletorni, sööma torti ja jooma šampust. Jalgsitõus ning 1050 astet Tallinna kohale. Mähkumine pleedidesse. Päikeseloojang mere taha. Laulud bussipeatuses. Riigipühine kesklinn. Õhtusöök Uuel. Plaanide tegemine Vabaduse väljakul. Kolmetunnine Imago-mäng Mustas Puudlis avaldas nii mõndagi uut ümbritsenud inimeste kohta ning tõestas üksteisetundmise võimeid. Öine hüvastijätt ja kallistused. Sügisemõtted ja jutud.
Järgmise päeva hommikul valmistasin T.’le pettumuse, et putru ei teinud, ent olin ise rõõmus, saades M.’i kõhtutäitvat ja maitsvat omletti. Armastus käib ikka kõhu kaudu. Muuhulgas. Seetõttu ongi mu postituses mainitud nii palju toitu. The moments of love. Istusin bussi ja mõtlesin, miks viimased tagasisõidud Tallinnast on toonud kurku nukra klombi. Muuhulgas. The moments of truth.
Suvi on läbi saamas, aga mu hing on rõõmus ja tänulik olnu eest. Nagu ikka.
Pealegi, ma olin täitsa tore Postikana parimate ja asendamatute kaaslaste seas, igaüks neist the one and only.
Tõeliselt tabav soundtrack siinkohal ongi Jääääre “Vala veini”. Antud juhul küll koos Tõnis Mäega. Aga see on ka ok. Isegi väga.
Ma ei oskaks paremini öelda..
With love,
D.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar