pühapäev, 11. märts 2012

Trammid siin enam ei…

Kusagil alustati töönädalat ja esmaspäev oli sinine, aga mina käisin külas ja sõin jäätist. Kusagil mõne katmata akna taga istus päevast väsinud topless mees arvuti taha piirangutega filme vaatama, aga mina istusin Genis diivanile ja rajasin Euroopa kaardile võidu raudteid. Kusagil mõeldi teatrist, aga mina sepitsesin teatriinimestega Karlovas reaktsioonilisi plaane ning lõin kunstilisi maailmaparandusideid.

Kusagil joodi oma viimseid punaseid krosse maha, aga mina olin tööl ja võtsin neid vastu. Kusagil unistati burgeritest, aga mulle toodi Liege’ist gaufreid. Mul olid vestlused ja kook, dispuudid ja paktid. Kusagil oli 20 kraadi külma, aga mina mõtlesin keskööpäikesest.

Kusagil jõlguti tänavatel, aga mina käisin "Ahistatud apostlit” vaatamas. Nautisin laval elu saanud ootamatut vitaalsust, dünaamikat ja ülepakutud ebaeestlaslikkust. Kusagil haigestuti, ja mina valmistusin planeerimatuks esinemiseks.

Kusagil ei läinud lapsed kooli, ka mina mitte – tegin paprika-virsiku-kana ja lõpetasin oma lõputöö teist peatükki. Kusagil streigiti ja liiklus seisis, kuid meie võtsime ette spontaanse kiirreisi Peipsi äärde, soovisime head naistepäeva, ja sõitsime tagasi. Kusagil maakeral kanti päikeseprille, aga sel ööl valgustas teed ja taevast üüratu suur kuldne täiskuu. Kusagil kingiti lilli, aga minu lilled õilmitsesid juba vaasis ning mina laulsin armsate inimeste keskel Armastuses armastusest ning nautisin maailma magusaimaid-maitsvamaid kooke.
 
Kusagil hingati kergendatult, sest oli reede, aga mina sain kohvikus hilinenud magusa üllatuse osaliseks ja rõõmustasin päikseliselt ilusa päeva üle.

Kusagil veedeti klubides nädalavahetust, aga mina läkitasin teele olulised dokumendid ning mõtlesin olulistest otsustest ja võimalustest.

Kusagil Viljandis võetakse vastu kevadet ja tähistatakse ühe tüdruku vanemaks saamist, aga mina olen kodus ja tähistan emme sünnipäeva.



Meil kõigil on oma hetked ja valikud. Me teeme neid. Hästi.

Kommentaare ei ole: