Ei ole ajaliselt tulus hommikul ärgates mööda korterit ringi longata ja veeta lisaveerandtund tööle minekuks üht jalga sidudes ja teist lappides. Sellised hommikused rituaalid siis tänasest. Blah.
Moraal 1: koreograafia trennis tasub korralikult enne sooja teha, kui 80+ -kilone noormees enda seljale kätelseisu tegema lasta.
Moraal 2: ka uued ja ilusad saapad võivad piisava vahemaa korral liiga kitsaiks osutuda. Ka talvel jalanõud hõõruvad.
Nüüd on mul siis kaks kasutut jalga.
See-eest oli eile teater. Käisime Tartu Uues Teatris "Projekt Elu" vaatamas.
Selles mõttes väga teemasse, et ma olin just tulnud projekti kirjutamise seminarist ja olen end nüüd ühe varbaga ka veidi Oeconomicumi ja majandusteaduskonnaga sidunud. Ja ega midagi väga valesti etenduses ei öeldudki. Inimesed on asendunud umbmääraste asesõnadega, kommunikatsioon projektismiga ning elust väljaspool projekti enam mõelda ei osata. Kõik on üks suur plaan. Me oleme osa sellest. Tagajärjed on puhas aruandlus. Ning juba ammu ei oska me mäletada inimesi ja nendevahelisi suhteid kontekstis Elu. Selle asemel on Sihtgrupp või Valdkond.
Kuid lihtsalt ütlemise tasandile lavastuses jäädigi. Ja öeldi nii tihkelt, palju ja mõtteid lõpuni mõtlemata, et tervik jäi segaseks, liiga inforohkeks ja muljetuks. Aga kui tekst ja Sõna ületasid minu teadliku vastuvõtu piiri, siis keskendusin ma Leino Rei näitlejamängule. Ja see oli väga nauditav. Sai uue absurdihuumorikillu ka, mida kõrva taha panna ja kellelegi ootamatus olukorras välja heita.
"Sa näed välja nagu kolmnurk!"
Vot säh.
Moraal 1: koreograafia trennis tasub korralikult enne sooja teha, kui 80+ -kilone noormees enda seljale kätelseisu tegema lasta.
Moraal 2: ka uued ja ilusad saapad võivad piisava vahemaa korral liiga kitsaiks osutuda. Ka talvel jalanõud hõõruvad.
Nüüd on mul siis kaks kasutut jalga.
See-eest oli eile teater. Käisime Tartu Uues Teatris "Projekt Elu" vaatamas.
Selles mõttes väga teemasse, et ma olin just tulnud projekti kirjutamise seminarist ja olen end nüüd ühe varbaga ka veidi Oeconomicumi ja majandusteaduskonnaga sidunud. Ja ega midagi väga valesti etenduses ei öeldudki. Inimesed on asendunud umbmääraste asesõnadega, kommunikatsioon projektismiga ning elust väljaspool projekti enam mõelda ei osata. Kõik on üks suur plaan. Me oleme osa sellest. Tagajärjed on puhas aruandlus. Ning juba ammu ei oska me mäletada inimesi ja nendevahelisi suhteid kontekstis Elu. Selle asemel on Sihtgrupp või Valdkond.
Kuid lihtsalt ütlemise tasandile lavastuses jäädigi. Ja öeldi nii tihkelt, palju ja mõtteid lõpuni mõtlemata, et tervik jäi segaseks, liiga inforohkeks ja muljetuks. Aga kui tekst ja Sõna ületasid minu teadliku vastuvõtu piiri, siis keskendusin ma Leino Rei näitlejamängule. Ja see oli väga nauditav. Sai uue absurdihuumorikillu ka, mida kõrva taha panna ja kellelegi ootamatus olukorras välja heita.
"Sa näed välja nagu kolmnurk!"
Vot säh.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar