Oli pühapäev. Oli jahe. Olid õunad. Oli mahl. Oli pühapäev. Ning oli tume šokolaad tšilliga. Oli tee. Ja oli segadus. Olid tühjad pudelid. Olid asjad. Ja olid veel mõned asjad. Ja oli kabatšok. Ja olid pannkoogid. Ja oli kitarr. Ning olid vestlused. Olid kanamunad. Oli tore. Ja oli pühapäev.
Üks erakordselt ebatavalisemaid pühapäevi. Palju asju oli. Üle hulga aja sain oma kitarri kellegi teise loomingu teenistusse usaldada. Ning mis ajast me kabatšokki taignas teeme? Ja seda veel köögis, mida äragi ei tunne.. Ime, et ma ise kuidagi endale tunnistasin, kus ja mis olukorras ma hetkel olen. Ja ennekõike - mida ma küll täpsemalt ikkagi teen?! Seda, et ma munafiil olen, sain ma hiljem teada. Või kumb siis: ehk munahoolik? Aga sõnastus ei omagi tähtsust. Sisu loeb ; )Õnneks ulatub mu parema käe pöial ümber kaela paremat kõrva puudutama, seega mu kolesteroolitase on veel normis. Yeei!
Pühapäev otsustas osutuda meeldivalt spontaanseks improvisatsiooniliseks fragmendiks nädalast.
Karinit oli tore jälle näha. Viimasel ajal käib ta Mustvees nii tihti, et mulle hakkab tunduma, nagu poleks ta Tallinnasse kunagi kolinudki.
Maale pühapäeval siiski ei jõudnud. Aga see viga sai esmaspäeval ära parandatud. ( note to myself : õpi selle auto sidurit ükskord ometi käsitsema!)
Ja nii ta läks. Uus nädal uute kohustuste, väljakutsete ja ootamatustega on käima lükatud.
Kui ööpäevas oleks ometi 30 h. Oeh.
2 kommentaari:
Laura ema õpetas meile kabatšokki tainas tegema :D
That makes us 3 ; )
Postita kommentaar