.. ei mingit šokolaadi, päikest ega teatrit..

Ma peaaegu et kuulen seda enda rinnus: ..

Tilk. Tilk.
Tilk. Tilk. Tilk.
Tilk. Tilk. Tilk. Tilk.
Tilk. Tilk. Tilk. Tilk. Tilk.
Tilk. Tilk. Tilk. Tilk.
Tilk. Tilk. Tilk.
Tilk. Tilk.
Tilk.

.. aga vähemasti lööb edasi...

Šokolaadist loobusin vabatahtlikult. Ei või seda endale lubada oma astelpaju-kibuvitsa-alõtšadieedi kõrvale. Ja päikest pole enam ammu.

Üldse - viimased 23 h on üks järjekordne näide seeriast 'Jalaga näkku'. Blah.
Lähen.
Ja mõtlen.
Ja olen.
Olen.
Olen.
Olen.
Kõige ebaõnne kiuste olen.