ja kummardasin seepärast orjalikult mis tahes välist rutiini; surusin end kõigest hingest tavalistesse rööbastesse ja hoidusin hirmuga igasugusest ekstsentrilisusest."
(F. Dostojevski "Ülestähendusi põranda alt")
(F. Dostojevski "Ülestähendusi põranda alt")
Sain just aru, et ma pean oma üleolekuga elu suhtes midagi ette võtma. Ja kui ma ei eksi, siis lõi väljas reaalselt välku praegu. See on vist Zeus. Minu iroonia ja pillav üleolek on teda pahandanud. Ma ei ole tahtnud kedagi pahandada. Aga ikka tuleb välja nii, nagu ikka, hoolimata tahtest teha head - et oled ise ka inimene. Ja vajad samamoodi abi.
Raske on loobuda asjadest. Eriti, kui need tunduvad suuremad kui elu.
Kuigi jäävad ikka asjadeks.
2 kommentaari:
Suhtun suht skeptiliselt Su soovi tunda end süüdi seal, kus Sa seda ei ole. Nii võib veel alaväärsuskompleks tekkida!
S.
Seda ehk mitte.
Aga mõned asjad juhivad tähelepanu nurkadele, mille lihvimiseks ei pea alati ootama kedagi, kes end katki jookseks. Olgu see siis kogemata või muudel asjaoludel. Nurgad on olemas.
Alati võib ju parem olla.
(Kuigi minu puhul on see raske :P)
D.
Postita kommentaar