Kohtasin eile K.’d. Ta küsis minult, kuidas mul läheb ja ma vastasin, et “hästi”. Midagi muud ei osanukski ma öelda. Ent ma ei olevat vastanud küsimusele. Teisisõnu: mis on minu viimase kahe kuu säravaimad hetked? Pikemalt mõtlemata laususin, et neid on iga päev.
Sama särav kui tänane hommik või Ropkamõisa park täis kollaseid ülaseid. Sinna tuleb kindlasti veel kord pikemaks ära eksida kui lihtsalt juhuslikult hommikujooksu tehes..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar