neljapäev, 25. oktoober 2012

Ja maa sai valgesse kaetud.

Ning kuigi see ei tule kellelegi üllatusena, on antud märge esimese lume kohta pelgalt mulle endale. Et ma aasta pärast loeksin seda postitust ja teaksin. Mõtleksin sellele, mis kõik on vahepeal olnud ja muutunud, teine ja ikkagi sama, uus ja ometi vana. Ja et lumest lumeni me elame. Et igal aastal on alati see esimene lumi justkui millegi uue ja igavesti vana algus. Või lõpp. Siiski - alati algus. Kas või tsükli jätk.

Esimeste langevate lumeräitsakate muusika - tänase päeva muusika - on Sufjan Stevens. Kindlasti.
Olgu ära toodud see järgmine. Näiteks.


Head ööd, valge varatalvine ilm!



2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Minule toob esimene lumi alati meelerahu. Ärkad hommikul ja kõik on õues valge teki alla pugenud. Taevast tuli puhtus ja valgus, heledus. Vaikus.

Lumi tõi meelerahu, mattis rahutuse enese alla.

Helistasin Sulle, sest olin Tartusse tulemas, aga siis ikkagi ei tulnud, sest liiga kiire hakkas. Mõni järgmine nädalavahetus..

Sina võta endale aega, et terveneda. Puhka ja joo palju vett ning teed, samuti c-vitamiinirohket mahla, näiteks granaatõuna- või jõhvika.

Kallistan! Kuuleme peagi.

Dee ütles ...

Ilus oli see, kuidas esimene lumi minu jaoks tuli. Olin kohvikus tööl, päev oli vaikne ja voolav - või tuli see mu enda olekust, toas põlesid need kollased-oranžid lambid ning ohtrasti osteti teed, nii et teevesi kees pidevalt ja ruum oli tee- ja sidrunihõngu täis. Tegime just kaminasse tuld, kui äkitselt - väljas sajab lund!
Laiad räitsakad langesid akna taga.. Toas praksus tuli ja mängis Frank Sinatra.

Jah, aga ootamatult tuli see tali. Ma olin veel mõtetega kuldsete lehtede, kastanimunade ja soojade oktoobriõhtute juures.

Sõitsin koju tervenema, jah. Sa oleksidki mind eest leidnud väga väeti ja hädisena, kui üldse, nii et lootust paremateks kohtumisteks on.

Hoia end, armas!

Emban vastu.

D.