Haige monoloogid.

Olla haige.
Tähendab magada piinavat und. Tunda end koosnevat kümnest sirpjast poolkaarest, mis liiguvad, püüdes leida asu.
Tähendab ärgata vihmasel hommikul; tundega, et tuba pöörleb ja jäsemed on võõrad.
Loobuda koolist, juua hommikusöögiks ingveriteed ja leida käsikaudu tee vannituppa.

Kukkuda taas voodisse. Lasta juustel kuivada lõplikult padjal.
Ärgata keskpäeval ja süüa ära üks õun. Paigutada kõik ülejäänud toit sügavkülma, sest seda niipea vaja ei lähe.
Püüda kirjutada raske peaga tantsuanalüüsi. Tõlkida prantsuse keelt. Leida, et miski pole väga selge.
Püüda  näida kõnes ja kirjas arusaadav. Jätta mulje, et mu jutt on ladus, hoomatav, igapäevane.

Olla haige.
See tähendab olla pikali, aga mitte magada. Sest und nii palju pole võtta.
See tähendab soovida olla toimekas, aga toimet ei ole.
Olla üksi, aga saada hoolitsetud.
Soovida, et keegi tuleks ja tooks viinamarju.
Võtaks mu raske pea oma sülle ja laseks mul magada, mitte und näha - sest und ju ei tule. Teeks pai.
Tooks mulle kraadiklaasi, et teadmatus ei vaevaks. Ja taskurätikuid- sest neid läheb alati vaja.
Ja soojendaks mu jalgu, mähiks nad uutesse villastesse sokkidesse, kohendaks salli ümber kaela.
Paneks mulle lauanurgale kommikarbi, mis motiveeriks mind rutem terveks saama ja nendeni küündima.
Ja loeks mulle vaikselt ette Juhan Liivi kirju Liisa Goldingule. 

*"Mu süda! Kuda ma oma südames eilsest saadik Sind naeran, mu väike kurb kullake..."
*"Tänu Sulle, mu ingel, mu kaitsevaim. Peaks kõik see aasta mulle nii õnnelik olema, kui ta esimene päev, mis mulle nii õnneliku sõnumi tõi: mu neiu, mu südame mõrsja elab, on terve ja armastab mind, mind armastatakse, nagu vähesed inimesed seda enesest võivad ütleda. Seisku ka Sinu elutaevas pilvitu, andku kõrgem Sulle rahulist meelt, on mu südamelik uue aasta soov."
* "Jumal teab, mis meist vaestest varblastest saama hakkab..."
* "Ah, Liisi, tee mind õnnelikuks, kui võid, või - tee iseennast! Kui Sa mind armastad, võin ma kõik nõuda, võin ka seda nõuda, et Sa enese õnne ei unusta. Nii palju kui ka kahtlusevarjud mind on Sinu pärast koormanud, usun ma siiski, et Sina, ainult Sina mind mõistad ja armastad. O, need teised inimesed on hirmus igavad. Tartus imestatakse, kuda mina nii tuim võin olla. Mina imestan aga, kuda Tartu inimeste pääd nii tühjad võivad olla - on see armastaja Einbildung niisugune?"

Ning kui toetada siinse ja sealse maailma vahet uitav pea vastu lugeja selga, võib kuulda madalat, rütmilist bassi. Ja lasta end sel viia - eikellegimaale. Sooviga naasta tervena.



Mõni päev on selline. Mõnel päeval võib tunda nukrust, et halb on, ja rõõmu, et on olemas see, kes tuleb ja toob hoolt.