esmaspäev, 27. veebruar 2012

Kirsstomatiks salatile.


Nii hea on mõnikord tunda eredat hommikupäikest läbi bussiakna silma tegemas. Vaadata "Sõpru" ja kuulata Coldplay'd. Jalutada kergel sammul mööda Aleksandri tänavat, kott täis teatriraamatuid. Teha midagi maitsvat ja mõnusat. Nautida jäätist. Süüdata küünlad. Oodata õhtuks kalleid külla.

Nii hea on mõnikord olla ja tunda. Rõõmu. Valgust. Kevadet.

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nii tore on istuda ja oodata järjekordse tunni saabumist. Isegi kui see tund kestab vaid mõne hetke või kui vastava atribuutika võtmed on teises pataljonis.

Kuid on hea istuda vahepeal autorooli ning teha kaks ringi juhendamisega tagurdamist. Vaid vasak jalg valutab UNIMOGi raskest sidurist.

Kaunist kevadet.
Soovin sulle suurt sula.

Kosekas

Dee ütles ...

Ootajale on alati aeg pikk. :D
Ära lase oma hetki raisku, võta neist viimast.

Küll see jalavalugi kord läheb, aga hetked ei kao. Mäleta neid. :)

Kaunist Sulle ka sinna!
(Kerget jalga)

D.

Anonüümne ütles ...

Mind juba tiba häirib, et meie ainust kommunikeerumisportaal on blogi kommid.

Tiba sõltuvust tekitavad.
Otsin alternatiive...

Kosekas

Dee ütles ...

Tõsiselt või?
Poleks uskunudki -_-

Right back at you.

D.