Ja ma peaksin endalt küsima: kellele ma kirjutan? Endale?Talle?Sulle?Neile? Vastus: kõigile. Kellele rohkem, kellele vähem. Omal moel kirjan ma kõiki. Ja ennekõike iseennast. Isegi, kui tegu on pisikese kirjaga. . Enesekirjamine on suurim osa kirjutamisest.
Ja te ütlete, et see on ebaaus. Aga mida saan ma teha, kui elul on minuga plaanid ning ma pean olema osa nn kirjast. Vähemalt nii ma endale väidan. Ehk on seegi vaid enesekirje. Kuid kirjutamine on hea - see viib lahenduseni. Viib mõistmiseni, mis on mittekiri. Viimaks ju tõestab midagi. Kõigile, kes kaudselt või otseselt sellega seotud on. Lihtsam on lasta end kirjal kanda ja edasi kirjutada kui seda mõista. Seniks, kuni kirjutan ja ei tunnista endale, et kirjutan (ning mida kirjutan), on maailm ehk ilusam.
Ja nad räägivad, et kirjal on lühikesed read..
Mindtrack: HIM - 'Wicked game'
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar