et pühapäevane tööpäev maal saab olema kergelt öeldes karm. Seda ma aga ei osanud ette näha, et me ka viiekesi täisaurul rassides alles kella kuueks õhtul valmis saame. Kui ma kell kaks öösel olin Treffilt Tartusse jõudnud, teadsin, et mul on telefoni aku maksimaalselt tühi ja et varahommikune ärkamine saab huvitav olema. Jah, kolmveerand tundi hiljaks jäänuna avasin silmad nõudliku uksekella peale. Selge - A. on mulle järele tulnud, mis tähendab, et öösel allalaetud äratuskella-arvuti-app pole toiminud, mis lubab aimata, et päev on juba lõunas. Ema-isa on kurjad ja teevad kogu töö üksinda ära. Unesegasena ärkasin ma vist adekvaatselt üles alles poole tee peal tanklas. Kell oli kolmveerand 10.
Õnneks kallas täna päikest, sääski oli palju, ent kuuma lauskiirguse käes ei tahtnud nemadki olla. Selg veel põletusest ei kipita. Randmed ei valuta veel puude lõhkumisest, jalad käru ja sületäite vedamisest. Homme selgub kurb tõde, ma usun. Vanaisa võib meie ja tehtud töö üle rahul olla - selles pole kahtlust. Õunapuuaed, majaümbrus ja õu on niidetud, puuvirnad lõhutud, riitades ja kuivamas, seinaääred trimmerdatud ja põõsad pügatud.
Koju jõudnuna oli järvevesi meile õnnistuseks - nii hea, et võis kerge vaevaga unustada, kui palju tööd päeval tehtud sai, ning lasta end loojuva päikese taustal loksudes helkleval veel kanda. Punktiks sellele kõikehõlmavale pühapäevale sai grillimine ja jõel valgete vesirooside vahel ujuvate pisikeste piilu-tombukeste imetlemine.
Mu väsimuseaste pole ammu nii kõrge olnud, mistõttu ei suuda ma hetkel enamast rääkida kui ühest pühapäevast, tänasest. See oli tore. See oli veidike kõike ja enamgi veel.
Õnneks kallas täna päikest, sääski oli palju, ent kuuma lauskiirguse käes ei tahtnud nemadki olla. Selg veel põletusest ei kipita. Randmed ei valuta veel puude lõhkumisest, jalad käru ja sületäite vedamisest. Homme selgub kurb tõde, ma usun. Vanaisa võib meie ja tehtud töö üle rahul olla - selles pole kahtlust. Õunapuuaed, majaümbrus ja õu on niidetud, puuvirnad lõhutud, riitades ja kuivamas, seinaääred trimmerdatud ja põõsad pügatud.
Koju jõudnuna oli järvevesi meile õnnistuseks - nii hea, et võis kerge vaevaga unustada, kui palju tööd päeval tehtud sai, ning lasta end loojuva päikese taustal loksudes helkleval veel kanda. Punktiks sellele kõikehõlmavale pühapäevale sai grillimine ja jõel valgete vesirooside vahel ujuvate pisikeste piilu-tombukeste imetlemine.
Mu väsimuseaste pole ammu nii kõrge olnud, mistõttu ei suuda ma hetkel enamast rääkida kui ühest pühapäevast, tänasest. See oli tore. See oli veidike kõike ja enamgi veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar