Äikesevihm

– kui romantiline! Istuda kell 8 hommikul Emajõe pargi vastpuhkenud rohelust vaadates bussipeatuses ja kõlgutada jalgu. Püüda ripsmeilt ja juuksetukast allapoetuvaid veetilkasid ja kuulata kõuekõmina saatel Lana Del Rey’d. Pärast möödunud nädalast kuumust oli äikest oodata. 28 kraadi sooja, hommikused rattasõidud Karlova päikesepaistes, kesklõunased jäätised ning hilisõhtused väljasolemised pärast etendusi. Ööseks lahtijäetud aknaruut. Ja ööbikulaul koidukumas ja õhtupaistes, esimesed arglikud kirsiõied. Maikuude peadpööritav kõikvõimsus.
Käisin reede õhtul “Papleid tuules” vaatamas - juba teist korda. Kui ma ei pea oma tähelepanu koondama sellele, et ma köhima ei hakkaks, tundus see etendus veelgi nauditavam, eriti kui juba teada, mis koha peal kõrva teritada ja hea huumori üle muiata. Armas lugu. Nädalalõpp algas laupäevase toimetamisega: poodi ja turule, pokaalid siit ja kausid sealt; värskeid rediseid ja rohelist sibulat, õige laudlina ja parimad kurgid. Viis liitrit salatit resultaadiks oli mõningane liialdus, kuid kvaliteedi kohta ei saa just halbu sõnu öelda. Ahjukana oli marvelloosne, singirulle ja reede öösel valminud küpsisetorti kreeka pähklitega ei saanud ka alahinnata. Ühesõnaga, sünnipäev sai edukalt korraldatud, külalised vastu võetud ja veedetud rõõmus päev. V. õhtune grill Genis, kringel ja soe briis lisasid omakorda päevale kaalu, mistõttu viimaks koju jõudes oli väsimus eriti toimekast ja meeleolukast päevast paratamatu, ent sünnipäevaga võis igati rahule jääda. A. on nüüd aasta vanem ja tervelt 3 liitri salati ja laadungi sünnipäevatoitude võrra rikkam.
Pühapäevane emadepäev kodus oli natuke kõike – aiatöid ja tegemisi, kooki, veini ja komme. Koduaia ülased ja nartsissid köögilaual vaasis – nagu igal aastal, tähistasime pühapäeva.
 
Ja siis kõige selle taustal on veel mõningaid mõtteid ja hetki paralleeluniversumist. Aga sinna ei saa ma midagi parata. Pean laskma neil minna.
Pärast vihma tuleb alati päike välja.

Singing blues has been getting old