You know it's funny how freedom can make us feel contained.

Ma olen praegu nii innustatud, et ma tahaksin teha ja näha ja kogeda kõike korraga. Kõiksugu asju


Tahaksin kuulata seda lugu otsast peale jälle ja jälle.

Sõita sõpradega mööda Eestimaa maanteid. Laulda Queeni ja Florence + The Machine'i.

Kanda vanamoodsaid riideid ja Väikse Müü krunni. 

Joonistada oma seinale söemaal, millest keegi aru ei saa.

Disainida oma blogi geomeetrilise abstraktsionismi mallide järgi ja kasutada hästi palju valgeid risttahukaid ja värvilisi ellipseid.

Lugeda ainult Teater.Muusika.Kino ja Sirpi.

Siduda peapael ümber meremärgade kammimata juuste ja istuda liivale kitarri mängima.

Elada avaras ja valges Karlova korteris ja keeta seal reede õhtul puljongit.Pühapäeva hommikul teha pannkooke.

Istuda pleediga suvila rõdul, kuulata suvetuult puulatvades ja juua chai'd.
Tantsida kruusateel kuuvalgel. 

Kirjutada artikleid teatrist ja olla endas lõpuni kindel.

    Minna välismaale.


Tahaksin öelda, et..
.. see laul kõlas ainult korra. Ja ma armastasin seda. Nüüd lugesin sõnu - ja ütlen, et pole õigemat laulu praegu kui see.

Kunagi kõigest pikemalt.
Seniks.


Foster the People - Waste.