''One day your story will be told...''

Nii. See nädal on läbi saanud. Nädal täis veidraid rolle ja vastakaid tundmusi. Ruttu jõudis ta kätte ja veel rutem sai läbi. Ent kurta ei saa. Võib vaid öelda, et me andsime endast parima. Sest, ei saa salata, arvasime hullemat. Lõppkokkuvõttes läks päris hästi. Kahju muidugi, et nii palju haigeid oli. Aga mis teha .. Kogu selle imeliku ja emotsionaalse nädala sümboolne finiš leidis koha eilses, reedes - päevas, mil midagi muudeti. Mis? Meie seda ei tea. Ja arvatavasti ei saagi teadma. Ehk võime vaid aimata, aga kuna midagi jäi olemata ja midagi sai selle asemel toimuma, siis ei ole aimaminegi väga täpne. Fakt on see, et reede oli üks suur deja vu. Ja nagu selgus, siis mitte ainult minu jaoks. Esialgu oli päris jahmatav elada samu situatsioone teistkordselt läbi. Ja siis oli veel jahmatavam kuulda, et ka L. seda tegi. Küll teises olukorras, aga sama tõetruult, samal päeval. Mhmh. Midagi muudeti. Ja miskipärast otsustati asi just nii lahendada, nagu kõik toimus. Who knows, mille jaoks selline drastiline kustutamine-ülekirjutamine hea on.

Kevad vist tuleb. Jah, nüüd tahaks juba kevadet. Pikki päevi ja õhtuid täis päikest. Valgust ja öid, kus päike ei looju. Just nagu suvel. Kevad toob alati mingi kerge tunde, lootuse helgemale homsele.

Ilus talv oli.

Las ta oli.

Kevad on veel ilusam.

Siin väike ülevaade Miku-Manni nädalast 2009.

Esmaspäev: 'Kuulsused'(Kurt Cobain & Shakira)

Kolmapäev: 'Muinasjututegelased'(Kaunitar, Edgart, Okasroosike)

Reede: 'Ööelu'(Ruutmiil öises valvevahetuses)

''One day they'll tell you that you've changed,
Though they're the ones who seem to stop and stare...''