laupäev, 7. aprill 2012

Bel Ami

Kolmapäeva hommik oli päikseline ja mis kõige tähtsam - vaba. Läksime A.'ga välja. Tervitasime hommikut värskete saiade ning kuuma kohvi ja chaiga Ülejõe pargis Emajõel helklevate vetevoolude vahel ujuvaid kajakaid vaadates. Käisime poodlemas, uudistasime uut kevadmoodi. Kaupsi-tšilli-kultuur muidugi päris meie teetass pole, aga niisama heaks vahelduseks üsna tore. Raamatupood sai minult 1 € "ismide ja loogiate" kogumiku eest ja ma olin ostuga üsna rahul - veel üks põhjus, miks päeva ilusaks pidada - uus raamat! Viimaks teostus päeva põhiplaan: kino. Vaadatud sai "Bel Ami". Visuaalselt kena, ajastutruu ja nauditavalt à la Pariis. Pattinson valmistas mõnetise pettumuse. Kuidagi Edwardiks kiskus kätte ära, mis sinna filmi ega sellele rollile ei sobinud. Mõtlesin mitu korda, kas ehk Maupassant'i romaan oleks kuidagi teisiti tõlgendatav ja sisukamaks tehtav olnud või oligi selle linateose eesmärgiks miljööfilmiks olla. Selle eesmärgi ta muidugi täitis.
 Kolmapäev jätkus restoraniotsingutega. Sel päeval olid kohvikud kas kinni, avati hiljem või polnud menüüs lihtsalt otsitud lõunaeinet. Viimaks osustus valituks Pool Kuus ja sealt me ka nelja ajal välja vaarusime. Mind ootas Oeconomicum. Ja seejärel töö. Enne tööd haaras J. mind jalutuskäigule, mis tundus minu jaoks mõistetamatu, sest ta jalg oli haige ja käimine näis kõrvalt lonkava piinana. Aga tulin sõbrale vastu - eks lähme ja jalutame siis.
 Geni tööõhtu kujunes huvitavaks jätkuks päevale. Omad inimesed tulid juttu ajama, töö ei tapnud, kuid ei olnud ka aega igavleda. V. otsustas teha baaris diskoriõhtu ja nii me kahekesti õhtu parimate hittidega täitsimegi. Kui võõrast rahvast juba vähemaks jäi ja V. leti taha sidekick'iks tuli, täitis lõpuks ruumi The Beatles. All you need is love kõlas ja tants selle saatel võistles kaasalaulmisega. Eks ta ole..
Mõned kolmapäevad lõppevad hommikusse just sedamoodi. Vähemasti üks kolmapäev.

Lühike nädal tõi tööd ja kooli ja toredaid hetki, kino ja filmi ja nüüd lõpuks puhkuse ja pühad. Homme võõpame mune ja uus nädal lubab jälle teatrit.


Soundtrack: The Verve - Love Is Noise 
(With regards to Villu, kes selle laulu mu pähe kummitama pani.)

Kommentaare ei ole: