Nädal sai üsna leegitseva lõpu. Nimelt: kursavend ja head rajad viisid mu kinno, näitama tõpraid. Väärituid tõpraid. Ja seda nad olid. Tarantino - mis teha... Omas žanris nagu ikka meisterlik ja veenev. Kinomajale pandi tuli otsa ning leeke oli peaaegu sama palju kui verd ja natse. Või siiski.. Ehk ka mitte. Filmis, loomulikult. Kõik see oli lausa nii veenev, et pidasin unerahu huvides paremaks mõnes kohas silmad kinni panna. Mõjus.
Elamuse eest muidugi - aitäh.
Hüppas just meelde, et lauanurgal seisab mõningane virnake filme (ei, mitte ''tapeedirullil'', vaid reaalselt plaatidel) mida ma olen lubanud juba sajandeid vaadata. Ent ometi pole jõudnud..
Selle-eest jõudsin reedel vanematega maale, vanaisa manu. Ta sai oma oodatud moodsa televiisormasina tuppa ja uue antenni katusele. Lisaks rohkesti lugemisrõõmu kõiksugu manuaalide ja juhendite näol. Loomulikult tuli vastuseks: ''Pange mulle ETV peale, muud ma ei taha. Ahjaa, kust hääl käib?'' Ohjah. Püüa siis selgeks teha, et ma printisin välja 30 lehekülge teksti , mis imevigureid selle pilliga kõik ära teha saab.
Hmm, just meenus, et võiksin ära märkida ühe huvitava uudse seiga. Vist. Jah, siiski - serenaadi läbi Skype'i pole siiani varem esitatud.
Sedasi. Siia lõppu nagu-rusikas-silmaauku-lugu. May flames be with you.
Arrivederci!
2 kommentaari:
Võta heaks.
: )
Postita kommentaar