Elbert Hubbard'i jälgedes..

Oy. Kusagil minus ärkas täna selline pisike imelik soov mulli puhuda. Et puhuks ühe suure ilusa (niivõrd kuivõrd) seebise sõnamulli. Sobib?
Olgu. Teemaks siis mäng. Tugineme lausetele, mõtetele, tsitaatidele ja ideedele, mille ma enda ümbert olen avastanud. Ja enda seest. Aight. Et keegi end kuidagi ebaõiglaselt norituna ei tunneks, alustan endast. ( P.S.: teie kõigi norimishimu kiuste ei kavatse ma mitte norida. Ei mõtlegi millegi üle viriseda, targutada või vaielda. Järgnev tekst on puhtalt silma hakanud fraaside väljatoomise ning tavalise subjektiivse arutleva mulli puhumise eesmärgil. Seega, mul ei ole mitte plaaniski kedagi süüdistava rambivalguse kätte lükata. Stay where you are! P.P.S.: kui keegi peaks siiski mingil valearvamuslikul põhjusel end puudutatuna tundma, siis on abiks kas endasse vaatamine ja enesega puudutatud saamise võimalike põhjuste üle juurdlemine või minuga viisakalt kontakteerumine eesmärgil viisakalt öelda, et ma olen loll vms. Teie valik.)

Aga et endast siis. Kui mõni veidikene tähelepanelikum blogikülastaja on mõningatel harukordsetel selgushetkedel märganud, siis peale muu teksti on seal lehe peal ära toodud ka üks mõttetera: ''Elu on lava. Sa kas tunnistad seda endale või jääd igavesti kõrvalosatäitja dublandiks.'' ( Oled märganud? Ohooo. Tubli!) Niisiis. Meil igaühel on täita mingi roll.

Nüüd siis a) kui me elu lavalisust ei tunnista, siis vähe sellest, et jääksime üldises pildis kuhugi tagaplaanile kõrvalosatäitjarolli mängima ( kuigi meie enda elu jaoks võib see ju tunduda peaosana. Nojah, oleneb vaatenurgast. Vaatame teisest nurgast.), vaid oht on sootuks viimase dublandiks jääda. Kuhugi kulisside taha.. kõrvale suurest etendusest, kuigi oleme oma rolli kenasti ära õppinud, aga ei tunnista endale, et selle täitmiseks on vaja elu lavalisusesse uskuda. Elu on mäng.
Niisiis.. b ) me teame, et elu on mäng, kuid ei suuda leppida oma rolliga, tunneme end piiratuna, ebamugavalt, ebaõiglasesse olukorda seatuna, sobimatuna, kohanematuna ja seetõttu vahetame pidevalt maske. Hüppame ühest rollist teise, lõpetamata eelmist, seguneme, püüame mitut osa korraga mängida(puha hull oleks püüda etendusi vahetada! ) Jah, enamasti ju mängimegi. Aga oleneb etendusest, kahte peaosa korraga reaalselt ju mängida ei saaks. On üks - ja peamine roll - ning teised, mis temalt tuge saavad ja temast hargnevad. Aga vastasel juhul - lõpuks on mõlemad osad kuidagi mitmepeale mängitud ning õiget asja ei saa kummastki.
Siis c) me leiame end mingis meile omistatud rollis, mida esialgu ei suuda mõista.Või veel hullem : mõistame liiga sügavalt. Siin tuleb ilmtingimata tunnistada, et tegu on mänguga. Mänguga, kus teised ümberringi pole rohkem tõesed või ei oma tõsisemaid eesmärke kui me ise. Sest muidu tekib oht 'ära eksida'. Kaduda oma rolli - võtta seda liiga tõsiselt ning piinelda siis hetkel, kui keegi meist väljaspool kuulutab mängu lõppenuks, ent me ei suuda oma rollist enam välja tulla. Ei maksa.. ei maksa võtta kõike liiga tõsiselt. Right? Muidu võib ju pettuda, et hõbedane kuu või kuldne päike, mis valgustavad elu, ei ole muud, kui demonstratiivsed papitükid, kaetud fooliumiga. Butafooria. Või et ülla printsi-rolli täitnud imemees on vaid lihtne piimamees ( väga veider näide, I know!), kes peale teist vaatust kosserdab koju jalgpalli vaatama. Tema ehk ei ole oma printsi-rolli liiga tõsiselt võtnud ning good for him, ta saab oma elulavastusega edasi minna. Aga bad for one, kes oma rolli liiga sisse elab ning välja patju kuivama viib, sest ta ei suuda leppida tõsiasjaga, et tema roll näeb ette mängulisust, mitte liiga südamesse võtmist..
(Nüüd siis teiste kallale.) Olen vastu põrganud sellise fraasiga nagu ''Now you're part of the game.'' Tegelikult on see küll Minor Majority teema, aga ühest laulust on ta välja nopitud ning näitab ilmekalt, et elu on mäng. Mängus teatavasti on reeglid, neid tuleb järgida. Kui roll on juba omaks võetud, tuleb seda mängida. Just nii, nagu lavastaja soovib: ehk siis lasta asjadel kulgeda ettenähtud suunas.
Ja lause ''Never make someone your everything cause when their gone you've got nothing..'' Kõlab ka üsna lavastuslikult. Tänud siinkohal T.-le, kes selle lause kunagi msn-is mulle tuttavaks tegi. Sellega on vist tahetud öelda, et ''make really sure, before you make someone your everything .. etc.''
Ahjaa, ja siis veel üks fraas Kellegi kontolt kusagilt populaarselt internetisaidilt : ''Shall we play?''. Et, kuhu on kadunud ausad kavatsused? Või peakski ausaid kavatsusi mänguna võtma? (õõ. miski evil otsustusvõimetus nügib mind selja tagant.. Tegelen temaga hiljem.)
Viimasena tahaksin ära tuua Elbert Hubbard'i kuulsa aforismi:

Do not take life too seriously,
you'll never get out of it alive .

Who knows, millal on õige aeg seda mõtet järgida.

Kogu eelnevast tekstist võiks justkui järeldada, et elus ei tohi midagi tõe pähe võtta, südamesse võtta, tõsiselt võtta. Tohib küll. Peabki. Sest mina ei suuda olla inimene, kes peaks Elu-on-lill-mentaliteeti normaalseks või õigeks. Aga oluline on tõdeda, et asju tuleks seni naljaga võtta, kuni Tõsiselt Võtmine õlale koputab. Ja tegelikult tuleks talle ka siis otsa vaadata ning veenduda, et tal after all ikkagi jubeausad kavatsused oleksid( vaat kus, ise maskeerib end Tõsiseks!). Sest kui asju liiga hinge võtta ( ja liiga tihti võtta ), võib ühel hetkel avastada, et ollakse ainukesed sellise rolliga laval - keegi teine nii ei mõtle. No ja siis võib olla jälle see tunne, et keegi hullab sinu peal nähtamatu teerulliga. Kes arvab, et see mõnus tunne on, eksib( kas sinust ei olegi siis nähtamatu teerull üle sõitnud?! Doubt it.) Ent alati on lootust, et ühel hetkel leiame end rollist, mida saab tõemeeli etendada tõsiselt. Seni, võtkem asju just sellistena, nagu nad on. Just play along.

Lõpus võiksin veel pobiseda midagi aususe, austuse ja au teemadel, nende valestikasutamisest, rikkumisest või riivamisest, andestamisest, eetikast ning sõnade-tegude seeläbi mitte kokku toimimisest, aga enda tervise huvides ei peaks ma seda tegema. Jäägu see asjaosaliste endi hingele. Vara veel halliks minna... Ja stressi pole ka vaja..
NB:. Inkvisitsioonikohtu kutsed lendavad automaatselt ahju. No need to send those. Have a nice day.

D.