Sest mulle meeldib see laul. : )

Green Day - Boulevard of Broken Dreams

mehed, tekstid ja mäng ühes osas

Nad olid mehed, nad olid luuletajad.
Paber on lahinguväli.
Pliiats on relv.
Luule on sõda.
Pole magusat armuõhkamist.
Pole hingekannatusi veiniklaasi ja kitarriga.
Pole küünlavalgust, pole loojangukuma,pole kuupaistelist õnneulma.
On vaid passioon - /../
kannatus, armastus, kirglik harrastus./../
On tuisk, mis iial ei vaibu.
On maa, mets ja meri.
On taevas, põrgu ja kaitsevärvi muusa.


Päike võib kustuda, ilm otsa saada. Mehed ja luule ei kao iialgi.




15. aprill 2005 esietendus Rakvere Teatris.



Kahju, et ise vaatamas ei käinud.

On augustikuu lõpp. Ja homme algab kool. Jälle. Juba 11. aastat. Aga see aasta ei ole sama, mis eelmine. Ja see suvi ei olnud sama, mis eelmine. Samas, aeg ei ole kunagi endaga identne. See on tema suurim pluss ja viga - ta ei kordu ja ta ei tule kunagi tagasi. Aeg on kõige õudsem ja paratamatum realiteet.

Täna just mõtlesin, kui veder, et selle aasta suvi tundub nii pikk, et algus ei tule meeldegi. Ja ometi algas see kõigest kolm kuud tagasi. Ning Hiiumaalt tulin ma vaid 6 nädalat tagasi. Tundub, nagu oleks se´st möödas terve igavik. Aga ei. Ma ei taha väita, et ma millegi üle kurdaksin. Aeg läheb kiirest, aga ometi venib. Polegi millegi üle kurta. Kui siis seda, et tegelikkus nii jõhkralt järsku reaalsuseks saab. See on tõeline jura, ma tean. Aga see on tõsi. Vähemalt omas veidras mõttemaailmas saan ma sellest aru.( Ent mu mõte käibki vahel imelikku rada pidi.)

Suve viimasel päeval sadas vihma ja tuul puhus viimase suvekuumuse minema. Kõikidest rakkudest. Ühesõnaga, niiske ja külm oli. Eriti, kui seisad keset Tartu maanteed, veetops käes. Ja siis tuleb grupp rulluisutajaid, kiirusega ~ 70 km/h ja üritab seda jooki sult kätte saada. Nojah, topsist, nagu arvatagi võib, ei jää suurt midagi järgi. Veest seal sees rääkimata. Ah, kehv päev rulluisumaratoni pidada, muud midagi. Iseenesest, meie andsime endast parima osalejate heaks. You´re welcome.

Miks ei oleks võinud täna nii ilus ilm olla, kui reedel? Reedel oli mõnus. Päike on ikka tore leiutis. Reede õhtupoolik möödus mul Taaralinnas. Linnas, mis minu arust on riik riigis. Tartu lihtsalt on omaette elukeskkond, omaette tsivilisatsioon, omaette auraga linnriik. Unikaalne. Tartlased ise on teistsugune rahvas. Ma ei tea. Ma ei oska seletada. Aga alati, kui ma Tartusse lähen, tunnen seletamatut heaolutunnet. Kahjuks sai minu Tartu- reis läbi kiiremini, kui ma jõudsin ütelda "Rock'n'roll on võlusõna".

Tegelikult on nii, et ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head.


Head aega, suvi.
Tere, kool!

Me vajame Maailma me ümber..

Nii ta on. Ma ei ole osanud siia tükil ajal midagi kirjutada. Mitte, et mul midagi öelda ei oleks. Aga võib-olla ei olegi. Igatahes, nüüd siis, kui möödas on mu elu ..kuidas seda öeldagi.. üks erakordsemaid poolteist nädalat, võin öelda, et sellist suve pole mul varem olnud. Hiiumaa oli ka eelmisel aastal... Aga pff, selleaastase tripiga ei anna seda väga võrrelda. Nojah, ja ma ei mõtle ainult Hiiumaad. Seal oli ülivinge. Kohati. Õhtuti. (evil smile) . Aga ma mõtlen seda, mis peale Hiiumaalt tulekut mind ees ootas. Uus elu? Jah, võib ka nii öelda. Uus vaatenurk ja suhtumine asjadesse küll. Nutsin välja oma senise mina ja elu. I fell in love ... with Rock&Roll. And with Him. Oeh, mind pole keegi veel kunagi nii palju pildistanud. : ) Nice. Ja tänu temale sain ma ka oma inimestehirmust üle. Ta lihtsalt võttis mu käest kinni ja tiris mu tänavale. Kallistas mind bussijaamas ja ütles, et tuleb tagasi. Seda ta teeb.. :)
Aga asi, mis mind see aasta väga ei rõõmusta, on sügis. Ta tuleb liiga ruttu. Niimoodi ei tohi inimesi ehmatada.. kui ärkan hommikul ja vaatan kalendrisse.. 26.!?! See tähendab seda, et peagi on 31. ja siis juba .. ongi mu suvi läbi. Tõsi ta on, et ma algust ei mäleta, aga.. lõppu ka ei tahaks. Seda suve ma ära anda ei tahaks. Aga peab. Elu läheb edasi. Ja kes teab, mida sügisel mulle varuks on. Meie kõigi jaoks.

'Let the clocks be reset and the pendulum held..'

Kunagi

peame me kõik

üle

oma

varju

hüppama .

'Dulce est desipere in loco'

..ehk siis 'hea on unistada õigel ajal'.
Täna siis sünnipäevale. Fake-pidu. Ära arvagi, et ma sind õigel päeval kuu aja pärast meeles ei pea. :D
Üle pika aja viibisin jälle koolimajas. Uuh, liiga ruttu tuled... Kool. :/
Aga varsti on pühapäev. Ja siis tuleb tema. : ) Ja siis saab tore olema.
Ma lähen lõunasöögiks moosiks marju korjama..
Unistusteni*

...

Igal väikesel inimesel on oma väike unistus. Ka mina olen suhteliselt väikest kasvu...




Nikki Sixx - Girl with golden eyes.