neljapäev, 7. veebruar 2008

Täna pole nii nagu Homme.

Täna on minutid pikad.
Täna on ööks saanud päev.
Aeg nagu luisatud vikat
täna me jõutust ei näe.


Täna me kõnnime vaikselt.
Täna me uksi ei sule.
Ennastki petta ju võiks, et
homne veel täna ei tule.


Täna jäi muusika tummaks
Täna ei kütkesta elu;
(mitte, et naer meid ei lummaks)
küll homne toob frantliku melu.


Täna ei oota me valgeid
laevu, mis randa meid viiks.
Mõtete sünkjaid algeid
ulmed ei seila ju priiks.


Täna me tõde ei otsi,
rusuv on liialt ta hind.
Ei sõlmi me lahtisi otsi,
neis nöörides viskleks me hing.


Täna ei hüüa me appi,
ei ohka, et paadunud meel,
ei salga, et homne toob sappi -
- täna ta juba on teel.


Täna ei tunne me häbi.
Täna las tuhmub me tee,
sest Täna saab peagi läbi
ja Homne ei ütle, mis ees...


Tehtud. Jah, ma pole ammu midagi kirjutanud. Aga siin ta nüüd on.. Pole vist erilist kahtlust, millal see mõttelind valmis.. Just. Täna.
head ööd.